Insaider Indrek ? lahku!

Äripäev on veendunud, et nii Indrek Neiveltile endale kui ka Hansapangale tervikuna oleks parem, kui ta ise tagasi astuks. Samuti ei tasuks tal jääda ootama maksuameti 17. mai otsust, vaid maksuameti varasem ettekirjutus tuleks täita juba täna.

Indrek Neiveltil polnud septembris 1998 just parimad ajad. Rootslased olid panka üle võtmas, töökoha säilimine polnud kindel, samuti hakkas Hansapank mitmete heade aastate järel kahjumisse jääma, ehkki sellel oli põhjusi, nagu börsikrahh ja ettevõtjatel Venemaa turu äralangemine. (Hansapanga Grupp lõpetas 1998. aasta 60miljonilise kahjumiga.)

Iseäranis uudised kahjumist oleksid Hansapanga aktsia hinda langetanud. Samas oli Neivelti kui füüsilise isiku omanduses hea hulk aegade jooksul odavalt omandatud Hansapanga aktsiaid ja see sundis tegutsema. Minemaks mööda börsi nõudest, et tema ametikohal asuv inimene peab oma tehingust kuu aega börsile ette teatama, sõlmis ta aktsiate müügiks pooleteise kuu pikkuse forward-tehingu. Ehkki kõik tehingu tingimused ? aktsiate kogus, hind, tehingu lõppkuupäev ? fikseeriti juba tol mälestusväärsel 10. septembril, aitas see ikkagi puru silma ajada ja teatada pärast tehingu tegelikku sõlmimist, nagu kavatseks ta seda alles tulevikus. Ent raha liikumine pidi tõepoolest alles tulevikus aset leidma, ja selleks tuli hämada.

Pärast forward-tehingu sõlmimist ja insaider-tulu sissekasseerimist tuli kibekiiresti mõelda tulumaksu ?optimeerimise? peale. Tuli luua osaühingud, et pooleteise kuu pärast randuv rahalaev varjulisse sadamasse lootsida. Osaühingute loomiseks kõlbasid isegi needsamad juba forward-tehinguga võõrandatud aktsiad, mis paiknesid veel Neivelti väärtpaberikontol, kuid sisuliselt ei kuulunud enam talle. Forward?i lõppemisel laekuski raha osaühingutesse, kust Neivelt selle äriseadustikku rikkudes laenuna välja võttis.

Insaiderlus, mis võis olla siiski spontaanne, pluss hoolikalt kavandatud tulumaksust kõrvalehiilimine ei jäta Neivelti mahhineerivas käitumises kahtlust. Seepärast oleks õigem oma koht loovutada. Ja jällegi: kui kõik pressis avaldatud skeemid ei peaks täpselt sellised olema nagu tegelikkuses, siis kutsub Äripäev taas Neivelti üles rääkima ära kõik nii, nagu oli.

Ent Neivelt ei saanud sugugi mitte uhkes üksinduses tegutseda. Tollased Neivelti kaastöötajad said hakkama tõsiste ametialaste rikkumistega. Maaklerid vormistasid Neiveltiga tehingu ajal, mil kauplemine Hansapanga aktsiatega oli peatatud. Konkreetselt toimus see tund aega enne olulise aktsiainfo avaldamist. Poolteist kuud hiljem kandis arvelduste osakond raha üle mitte Neivelti isiklikule kontole, vaid tema osaühingu kontole. Ometi on tavainvestori puhul reeglistik hoopis teine: väärtpaberikontoga on seotud kindel kroonikonto, kuhu aktsiate müügist saadud raha kantakse, seega pole võimalik kanda raha mõnda suvalisse osaühingusse. Pealegi polnud Neivelti osaühing selle ülekande toimumise ajaks veel registreeritudki, aga konto oli juba avatud.

Tavakodanik läheb alles pärast äriregistri kandeotsust panka kontot avama. Aga tavakodanik või -investor pole ka nii mõjuvõimas kui insaider Indrek, kes pani Hansapank Eesti juhina oma ametiseisundit ära kasutades toime mitu seadustega vastuollu minevat tegu. Kui mitte need, siis mis veel peaksid pakkuma huvi börsile ja finantsinspektsioonile. Samas üksmeelselt tugevaks peetud Hansapanga sisekontrolliosakond ei märganud midagi seadusevastast. Mis teha, tähti langeb