• OMX Baltic0,00%0,00
  • OMX Riga0,00%0,00
  • OMX Tallinn0,00%0,00
  • OMX Vilnius0,00%0,00
  • S&P 5000,00%0,00
  • DOW 300,00%0,00
  • Nasdaq 0,00%0,00
  • FTSE 1000,00%0,00
  • Nikkei 2250,00%0,00
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,02
  • OMX Baltic0,00%0,00
  • OMX Riga0,00%0,00
  • OMX Tallinn0,00%0,00
  • OMX Vilnius0,00%0,00
  • S&P 5000,00%0,00
  • DOW 300,00%0,00
  • Nasdaq 0,00%0,00
  • FTSE 1000,00%0,00
  • Nikkei 2250,00%0,00
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,02
  • 17.05.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Poliitiline autokütus

Esimese mai seisuga oli Eesti Autoregistris arvel 397 tuhat sõidu-, 79 tuhat veoautot ja 5 tuhat bussi. Neist kolmveerand, ehk 355 tuhat, on vanemad kui kümme aastat, ja viimaste hulgas on peaaegu pooled hoopis auväärses eas, s.o üle 18 aasta vanad.
Need on autod, mida me näeme sõitmas väljaspool suurlinnu ja peateid ja mis konstrueeriti siis, kui terves maailmas ei sõitnud keegi praegustele euronormidele vastava kütusega. Mingi osa jaoks neist on bensiin oktaanarvuga 76 (praegune 80) viimane sõna, sest ka 92ne bensiin võtaks neil hinge kinni.
Oleks demagoogiline väita, et siis kui selliseid autosid tehti, ei teatud, mida autode heitgaasid õhu puhtusele tähendavad. Seda teati sama hästi kui praegugi. Kuid sel ajal ei olnud kütusetööstus, aga veel enam tarbija valmis nii kvaliteetsele kütusele üle minema. Siirdeprotsessideks on lihtsalt aega vaja.
Eestis aga pole seni ikka veel kombeks analüüsida, mida üks või teine otsus meile tegelikult tähendada võib, mistõttu mingitele rajajoontele jõudmise tähtajad pannakse kirja eelkõige emotsioonidest lähtudes.
Mis tegelikult mõjutab tervist
Keskkonnaministeerium väidab, et uuest eurostandardist kehvemate kütuste müügil hoidmine toimuks inimese tervise arvel. Võib-olla on see tõesti nii, aga kuidas siis selgitada näiteks seda, et ülitiheda asustusega Jaapanis jõudis inimese tervist kõige paremini iseloomustav näitaja ? keskmine eluiga ? kaheksakümne aasta kanti ka keskkonnavaenulike bensiinide ajastul, meie aga kõigume ikka veel kuskil 65 ja 70 aasta vahel?
Ilmselt mõjutavad meil inimese tervist kütuse standarditest palju suuremal määral hoopis muud tegurid. Liiatigi tuleb arvestada ka seda, et me ei kasuta enam üldse pliibensiine.
Otsuste langetamise tausta Eestis iseloomustab väga hästi ka järgmine detail. Meie suurimad kütusemüüjad on hämmeldunud, et majandusministeerium ei taha kehtestada kütusestandardeid, mis garanteeriksid kvaliteetse kütuse müügiloleku kõigis Eesti paikades. Samal ajal ei häirinud kütusemüüjaid varem üleüldse see tõsiasi, et ilma majandusministeeriumi uue initsiatiivita oleks kümned tuhanded autoomanikud jäänud tuleva aasta alguses ilma igasugusest võimalusest osta oma autole sobivat kütust.
Pealegi ei ole ju kvaliteetkütuse müümist meil kunagi keelatud. Need on lihtsalt meie turg ja autopark, mis on praeguse nõudluse kujundanud. Iseasi, kas selline nõudlus suuri kütusefirmasid rahuldab ja kas neid huvitab vanade autode omanike saatus.
Kuigi suured kütusemüüjad vanade autode omanikke enamasti ei tunne, on selliseid autoomanikke palju. Nendeks on suur osa talunikest ja väikeettevõtjatest maal, aga vahelduse mõttes näiteks ka suurem osa Tallinna ja teiste linnade assenisatsiooniautodest... Vaatamata sellele, et neid autosid on palju, sõidavad nad väga vähe ja nad kulutavad ära väga väikese osa Eestis müüdavast kütusest. Järelikult on ka nende osa atmosfääri saastes ja inimeste tervise kahjustamises üsna väike.
Maaettevõtluses vanad autod
Kuid antud juhul ei ole see kõige tähtsam. Me ei ole tegelikult endale üldse aru andnud, kui suurt osa meie elus võivad omada veel vanad GAZ- ja UAZ-tüüpi sõiduriistad. SKT järgi arvestades on nende osa loomulikult ümmargune null, aga kui võtta aluseks see, milline osa maapiirkondade ettevõtlusest ja elust sellele transpordile baseerub, muutub pilt hoopis teistsuguseks.
Võib üleolevalt ja ilma probleemisse süüvimata väita, et Euroopa Liidu liikmesriikidest ei ole üksnes Hispaania, Kreeka ja Portugal üle läinud kvaliteetsemate kütuste kasutamisele. Kuid just selle fakti üle tasuks natukenegi järele mõelda, sest kui Eesti sisetoodang ühe inimese kohta ei ulatu 3,5 tuhande euronigi, on vastav näitaja Hispaanias üle 13 tuhande, Kreekas ja Portugalis ümmarguselt kümme tuhat, mis on ikkagi peaaegu kolm korda rohkem kui Eestis.
Ja kui tulla tagasi tervise juurde, mis on kõrgemate kvaliteedinõuete kehtestamise peamiseks eesmärgiks, siis samal ajal kui Eesti mehe keskmine eluiga on ainult 64,5 aastat, ulatub ta kütusekvaliteeti ükskõikselt suhtuvas Kreekas 75,3 ja Hispaanias 74,8 aastani.
Ei ole vaja erilist ettenägemisvõimet, ennustamaks, et 80, 92 ja lihtsa 95 oktaanarvuga bensiini ärakeelamine ei paranda meie rahva tervist, vaid palju suurema tõenäosusega hoopis halvendab seda.
Kui me tahaksime, võiksime me loomulikult odavad bensiinid kohe ära keelata, kuid selle sammu tagajärjeks oleks esiteks illegaalse kütuseäri laienemine, teiseks frustratsioon ja toimetulekuvõimaluste vähenemine tuhandetes peredes, uus tõuge alkoholismi, narkomaania ja kuritegevuse levikuks. Kolmandaks kallineks siis aga tõenäoliselt kõik teised kütused, mis vähendaks kogu Eesti majanduse konkurentsi- ja kasvuvõimet.
Aga kui me seda tõesti soovime, siis olge lahked.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele