Helde esimene kvartal

Äripäeva monitooritud peamiste valdkondade juhtivettevõtete esimese kvartali majandustulemused lubavad arvata, et väheste eranditega oli aasta algus edukas.

Seni hiigelsammudega arenenud IT-turg hakkab stabiilsust saavutama. Samas liigub jõudsa kiirusega edasi kindlustusturg, seda eriti tänu pensionireformile ning järjest suurenevatele elamuasemelaenu mahtudele.

Nii toiduainetööstus kui ka transiidiäri on valmis kasumit kasvatama, kuid ekspordile orienteeritud piimatööstuste kasum seisab Euroopa madalate hindade taga, kalatööstusi takistab uus käibemaksuseadus. Naftaveoga tegelevate transiidiettevõtete kasvu pidurdab raudtee ebapiisav läbilaskevõime.

Jaotus- ja distributsioonifirma Smarten jõudis mitmete erakorraliste tulude tõttu tänavu 2,7 miljoni krooniga kasumisse. Mullu samal ajal oli ettevõtte kahjum 151 000 krooni.

Toiduainetööstuste selle aasta esimese kvartali tulemused jäid probleemse ekspordi tõttu alla eelmise aasta tulemustele.

Kumbki suurematest eksportivatest piimatööstustest, Põlva Piim ja E-Piim oma esimese kvartali tulemusi ei avalikusta. Mõlema ettevõtte müük kasvas, kuid kasumit ei tulnud. Piima kokkuostuhind on praegu kukkunud 2,70 kroonile kilolt sügisese 3,50 krooni pealt.

Enne neljandat kvartalit hindadele tõusu ei ennustata, mõned analüütikud ei julge hindade paranemist prognoosida enne aasta lõppugi.

Hiiu Kaluri grupi esimese kvartali käive oli ligi kolmandiku võrra väiksem kui mullu, põhjuseks ekspordiseisak aasta alguses. Ettevõte tootis osa toodangut lattu lootuses see suvel, müügi kõrgajal, aasta alguse hindadest soodsamate turuhindadega Ukrainas realiseerida.

Viru Kalatööstuse jaanuari käive oli ajaloo väikseim, vaid 5,3 miljonit krooni. Sellele järgnes küll mõningane kosumine veebruaris ja märtsis, kuid mingit ostubuumi jaanuarikuine ekspordipaus järgnevatel kuudel kaasa ei toonud.

Eesti suuremad IT-firmad ennustavad tänavu infotehnoloogiatoodete turu kasvu aeglustumist.

Eri hinnangutel on selles valdkonnas oodata vaid 10?15protsendilist kasvu. Läti ja Leedu IT-turud on endiselt kiiremini arenevad.

GNT Eesti käive tõusis tänavu esimeses kvartalis viiendiku võrra 112 miljonile kroonile, mis firma juhtide sõnul on veidi parem, kui oodatud, ja pisut rohkem kui infotehnoloogiatoodete turu kasv tervikuna. Planeeritud kasumitootlikkus infotehnoloogia hulgimüügis on umbes 1 netokäibest.

Suuruselt teise arvutikaupade hulgimüüja OÜ Elko Revali esimese kvartali käibe 10 languse 28,6 miljoni kroonini tingis konkurentsi tihenemine ja nõudluse vähenemine.

Baltimaade suurim IT-kontsern MicroLink jäi viie protsendi võrra kasvanud 228 miljoni kroonise käibe juures 4,8 miljoni krooniga kahjumisse.

IT Grupi käive kasvas mullusega võrreldes 33 23,1 miljoni kroonini. Ettevõtte nõukogu esimehe Jaak Ennuste sõnul on IT Grupi kasv saavutatud konkurentidelt turu ülevõtmise teel. ?Oluliselt on suurenenud teenuste osa meie portfellis,? lisas Ennuste. ?Microsofti kuldpartneri staatus aitas kaasa teeninduslepingute sõlmimisel mitme suurkliendiga.?

Eesti suuruselt teine arvutitootja AS Ordi kasvatas käivet esimeses kvartalis 17. Neljandikku lauaarvutite turust omava firma mullune aastakäive kasvas 2000. aastaga võrreldes 40. Sellelt aastalt ettevõtte juhid nii suurt kasumi kasvu ei looda.

Kindlustusturg kasvas mullusega võrreldes 14. Elukindlustuse kasvutempo oli traditsiooniliselt suurem kui kahjukindlustusel. Samas jääb elukindlustuse maht endiselt kahjukindlustusele alla.

Elukindlustuses moodustavad lõviosa kolmanda pensionisamba tooted, mille puhul saab tulumaksusoodustust.

Suuruselt teisel kohal olev Ühispanga Elukindlustus hakkab Hansapanga Kindlustusele järele jõudma ning on võtnud viimaselt üle 10 turuosast. Möödunud aasta esimeses kvartalis omas Hansapank veel poolt elukindlustusturust. Panga hinnangul on kliendid hakanud eelistama ühekordsetele suurematele paigutusele rohkem regulaarsäästmist. Esimeses kvartalis oli kindlustusnõustajate tähelepanu rohkem ka teise samba müügitöö ettevalmistamine.

Kahjukindlustuses jääb lähiajalgi kasvama sõidukikindlustusturg koos automüügi kasvuga. Hüppeliselt on hakanud populaarsust koguma vastutuskindlustus, mis võrreldes möödunud aastaga on kasvanud 45, hetkel aga moodustab vaid mõneprotsendilise osa kahjukindlustusturul.

Seltsidest suurenes Nordikal ja Salval kindlustusmaksete kogumine, mõlemal üle 40. Ainukesena kukkus Inges, kes kogus 12 võrra vähem makseid kui mullu. Seltsi sõnul oli neil plaanitud, et mitmed kindlustuskliendid lähevad üle Nordikasse, kes on liikluskindlustuses turuliider ning pakkus soodsamaid hindu. Enam kui kolmandikku kahjukindlustusturust hõlmav If Eesti Kindlustus on säilitanud oma liidripositsiooni ning kasvatanud oma osa varakindlustusturul juba peaaegu pooleni.

Kui Ühispanga Grupi puhaskasum kasvas võrreldes möödunud aasta sama ajaga 31, siis Hansapanga Grupi oma kukkus 5. Seejuures kahanes Hansapank Eesti puhaskasum 28, seda peamiselt intressitulude vähenemise tõttu. Ühispanga tulemus paranes seetõttu, et ettevõte maksis mullu tagasi kallid laenud ja vahetas laene odavamate vastu.

Suurematest pankadest parandas oma tulemusi veel Nordea Pank, kes täpsemaid numbreid ei avalda.

Väiksematest pankadest vähenes Preatoni Panga puhaskasum võrreldes möödunud aasta sama ajaga 33 korda. Krediidipanga puhaskasum seevastu suurenes aastaga 13 korda.

Transiidiäri liigub jõudsas kasvutempos, sest tehnoloogiliselt läänest maha jäänud Venemaa on oma majanduskasvu üles ehitanud tooraine ekspordile.

Suuremate transiidiettevõtete 20?30protsendiline kasv aasta algul tõstis kaubakogused raudtee läbilaskevõime piirile ning esmakordselt peavad Eesti transiidiärimehed kaubakoguseid hakkama tagasi tõrjuma.

Estonian Oil Service E.O.S. vedas esimeses kvartalis mullusest kolmandiku võrra rohkem naftat ja on valmis rohkemgi vedama, kuid nii Eesti kui ka Venemaa Oktoobriraudtee läbilaskevõime on ammendunud.

Eesti Raudtee valmistub lähiajal senise veduripargi USA vedurite vastu välja vahetama, sest Venemaa investeerib vedude mahu kasvatamiseks raudtee elektrifitseerimisse.

Esimeses kvartalis 2,5 miljonit tonni naftasaadusi töödelnud Eurodek suurendab tänavust veomahtu viiendiku võrra 9 miljoni tonnini.

Tallinna Sadama kaubakäive kasvas viiendiku võrra, millest lõviosa moodustas naftatransiit.

Eesti ehitusmaterjalide tööstus on selle aasta esimese kvartali tulemusi arvestades tõusuteel. Käibe tõus on olnud mõnede ehitusmaterjalide, näiteks betoonelementide ja kaubabetooni lõikes isegi 40?50 eelmise aasta sama ajaga võrreldes.

Edukalt on müüdud ka killustikku ja liiva, sest teede-ehitus tänavu hoogustus.

Suurte kasvunumbrite põhjuseks on ka suhteliselt tagasihoidlikud tulemused eelmisel aastal.

Ehitusmaterjalide hinna tõusu osa käibe kasvus on peaaegu olematu. Samas moodustavad materjalid 2/3 ehituse hinnast ja minimaalnegi hinnatõus mõjutab lõpptulemust märkimisväärselt.

Ehitusfirmadele algas aasta tavapärasest parema lepinguportfelliga, mistõttu on juba raskusi allhankijate leidmisel. Kui tavaliselt sõlmitakse esimeses kvartalis vähe lepinguid ning need pole suuremahulised, siis tänavu on suuremad ehitusfirmad saanud tulevaste ehitatavate objektide nimistusse ka kogu aasta lõikes arvestatavaid lepinguid.

Eesti ehituse lipulaeva, Merko Ehituse käive kasvas 14 peaaegu 300 miljoni kroonini. Kasumit kasvatas ettevõte veerandi võrra möödunud aasta sama perioodiga võrreldes.

Saetööstuste käive jätkab kasvutrendi, kuigi kasuminumbrid kipuvad mullusega samaks jääma. Ekspordi osakaal on langenud 70 protsendini, Toftanis isegi 50 protsendini ning müük koduturule üha suureneb.

Imevere Saetööstuse käivet kasvatas kolmandiku võrra 219 miljoni kroonini suurenenud läbimüük ja toodangu hinna kasv. Ettevõtte kasum jäi samaks võrreldes möödunud aastaga, mil see oli 21 miljonit krooni.

Suuruselt teise saetööstuse, Pärnumaal asuva Paikuse Saeveski käive kasvas kümnendiku võrra 103,5 miljoni kroonini. Mullu oli kasum 3,7 miljonit ja ettevõtte juhtide sõnul on see tänavu vaid pisut suurem.

Mööblitööstus on jätkuvalt kasumlik, kuigi konkurents koduturul aina kasvab ja toodangu hind välisturul ei tõuse. Kõige enam, peaaegu 16 tõusis Standardi käive ning sama palju ka kasum. Wermo ja Tarmeko käive kasvas vaid 2 ja kasumit teeniti ligi sama palju kui mullu, vastavalt 0,5 ja 0,4 miljonit krooni.

Tarmeko nentis, et mullusügisese terroriaktsiooni tõttu vähendasid endised partnerid oluliselt liimitud mööblidetailide ostmist.

Väidetavalt tehniliste probleemide tõttu kukkus Repo Vabrikute käive 20 ja kasumisse ei jõutud.

Eesti keemiatööstusettevõtetest näitavad edasiminekut värvi- ja lakitootjad. Suurima käibega ES Sadolini käive kasvas selle aasta kolme kuuga 1,5 korda 120 miljonile kroonile.

Hüppelise kasvu üheks põhjuseks on tõsiasi, et Sadolini suuromanik Akzo Nobel tõi alates tänavusest aastast Eestisse osa seni Taanis paiknenud tootmisest. Koos käibega kasvas ka ettevõtte kasum 11,6 miljonile kroonile, mis on üle kolme korra rohkem kui mullu.

Suuruselt teise käibega värvitootja ASi Vivacolor käive kerkis viiendiku võrra 28,6 miljonile kroonile. Ettevõtte kasum tõusis samal ajal kümnendiku võrra miljoni kroonini.

Käibelt kolmas Eesti selle ala ettevõte, tava- ja eriotstarbelisi liime, ehitusvärve, pahtleid, lahusteid ja immutusvahendeid tootev AS Eskaro lasi maikuus käiku uue tehase, mis suurendab ettevõtte senist tootmismahtu kaks korda.

Tekstiili- ja rõivatööstusel läheb hästi. Esimeses kvartalis tõusis Wendre ja Ilves Ekstra käive keskeltläbi 20, seda just ekspordi mahu suurendamise tõttu. Kui mullu samal ajal jäi Ilves Ekstra ligi miljoni krooniga kahjumisse, siis tänavu suudeti kasumit teenida rohkem kui poole miljoni krooni eest.

Baltika teenis 17,5 enam kasumit kui mullu ja suurendas omatoodangu müügikäivet kolmandiku võrra. Samas kukkus allhanketoodangu müük 50. Muutused on seotud Baltika Grupi ümberkujundamisega tootmisettevõttest kaubandusorganisatsiooniks.

Klementi kahekordistas esimeses kvartalis kahjumit 4,6 miljoni kroonini. Kahjumi üheks põhjuseks on omatoodangu müükide planeeritust aeglasem kasv, mille tingis emaettevõtte P.T.A. Groupi likviidsuskriisi mõju vähendamiseks korraldatud omatoodangu allahindlus. Omatoodangu müük võrreldes eelmise aasta sama perioodiga küll suurenes 47, kuid allhanketöid ja teenuseid müüdi 4 vähem kui aasta tagasi, mis on seotud eelkõige P.T.A. Group OY poolt broneeritud tootmismahtude osalise mittekasutamisega.

Alkoholitootjatele oli esimene kvartal edukas. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes müüsid kõik peale Onistari toodangut oluliselt rohkem. Onistar põhjendab oma tagasiminekut viina hinna tõstmisega.

Muutusi on ka turuosades. Kui mullu oli Onistar Liviko järel kindlalt teisel kohal, siis tänavu lasi ta Ofelia endast ette. Turg on jaotunud viie suure tegija vahel. Lisaks nimetatutele said kasumit ka Remedia ja Liiwi Heliis.

Laevafirmad vedasid esimese kolme kuuga üle miljoni reisija, mis on küll kümmekond tuhat vähem kui aasta tagasi. Vaid Silja Line ja Nordic Jetline võitsid reisijaid pisut juurde.

Tallinna Lennujaama mõjutab seni 11. septembri terrorirünnak. Esimeses kvartalis reisis lennukiga 825 reisijat vähem kui mullu samal ajal. See on küll ainult 0,6 vähem. 14 tagasilöök oli postiveo osas ja enam kui 15 kaubaveos.

Estonian Air vedas 0,9 vähem reisijaid kui mullu. Samas tõusis liinilendude täituvus 48,9 protsendini, mis on 3,6 võrra kõrgem kui eelmise aasta samal ajal. Liinilendude reisijate arv vähenes paar protsenti. Ettevõtte juhtkond hindab kolme esimest kuud üldist langustrendi arvestades suhteliselt edukaks.

Suuremate turismiettevõtete esimese kvartali majandusnäitajad on võrreldes eelmise aastaga tõusnud. Estraveli netokäive kasvas 12 võrra 125 miljoni kroonini, mis andis 1,58 miljonit krooni kasumit.

Reval Grupi Hotellide majandusnäitajad pole paremaks läinud, seevastu Viru hotelli kasum on suurenenud 1 miljoni jagu.