Jõgevamaa oma märki otsimas

10-11 mail üheksandat korda Jõgeval toimunud Kesk-Eesti mess on kujunenud üheks Jõgevamaa märgiks. Avasõnades tänas Jõgeva maavanema kohusetäitja Jaan Aiaots messi peakorraldajat Aivar Kokka, kes tõelise ettevõtjana on kõik need aastad messi korraldanud. Ligi poolesaja osavõtja seas oli keskmisi- ja väikeettevõtteid, mittetulundusühinguid ning avaliku sektori asutusi.

Äri ja poliitika on teineteisega tihedalt kokku kasvama hakanud. Nii olid põhilised poliitilised jõud ärimessil oma boksid avanud. Ainult Isamaaliit jäi kõrvale. Teised olid oma raskekahurväe nagu Villu Reiljan, Liina Tõnisson, Ignar Fjuk ja Toomas Henrik Ilves, kohale toonud ja tegid hoogsat poliitilist selgitustööd.

Omamoodi Jõgevamaa märgiks on ka igal aastal korraldatav mootorratturite kokkutulek Jõgevatreff. Veel teatakse maakonda intensiivse põllumajandustootmise järgi. Aga märksõna, mis oleks ühine nii Põltsamaa, Jõgeva kui ka Mustvee piirkonnale ei ole veel leitud. Põltsamaad tuntakse rohkem mahlade, veinide (AS Põltsamaa Felix) ja juustude (TÜ E-Piim Põltsamaa meierei) järgi. Jõgeval on raudteejaam, Palamusel ?Kevade? tegelaste sünnikoht, Saarel Kalevipoja muuseum ja Mustvees valmib sadam. Mustvee linnapea Pavel Kostromin loodab, et koostöö Venemaaga hakkab uuesti sujuma, ning Peipsi järv saab rahvusvahelises mõttes sama lahtiseks veekoguks, nagu seda on Läänemeri. Siis saab turiste, ka rootslasi ja soomlasi Mustvee kaudu laevadega vedada Pihkvasse ja mujalegi. Üheks Peipsi äärse piirkonna märgiks on kala ja aiasaadused.

Kui Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee piirkonnad on nii erinevad, kas siis ikka peab pingutama ühise märgi ehk brändi leidmiseks. Eesti märgi ümber toimunud arutelu näitab, et märk ei pruugi rahvale meeldida, kuigi on oma ala spetsialistide poolt raske raha eest loodud.

Altpoolt tulnud ja rahva poolt omaksvõetud märk võib aga ilma ametliku tunnustuseta Eestit palju rohkem väljaspool tutvustada ja rahvale kasu tuua. Eks meil, nõukogude korra ajal elanutel, ole ülevaltpoolt pealesurutud märkidega juba üksjagu kogemusi.

Autor: Raivo Sihver