Järgmine avalikuks tulnud episood, ehkki see toimus ajaliselt varem, oli oma raha päästmise operatsioon. Siseinfot vallates ja börsireegleid teadlikult rikkudes müüs ta päeva lõpus maha suure aktsiapaki, kusjuures sai selle eest paremat hinda kui börsi sulgemishind. Mil moel sai Hansapanga aktsia hind vahepealsel ajal tõusta? Selle tehinguga võttis tehingu vastaspool, milleks oli Hansapank, vabatahtlikult vastu väärtpaberikahju. Kui keegi püüab väita, et keegi sellest tehingust kahju ei saanud, siis pole see kindlasti nii. See kahju jagunes ära ülejäänud Hansapanga aktsionäride vahel. Kui Hansapanga maaklerid olidki leidnud Neivelti tehingule vastaspoole, kes oleks ostnud aktsiaid nii kallilt, siis sel juhul jäi pangal saamata väärtpaberitulu.
Kolmas kahtlane episood oli Hansapangast välja antud laenu edasimüümine ühele konkreetsele asjast huvitatud isikule.
Side story?s loeti maksuamet lahmivalt asutuseks, mis tingimata tahab võimalikult palju maksu koguda. Ka ajakirjandus sai Neivelti juhtumi kajastamise eest kõvasti sarjata. Ent nii nagu võlad peaksid olema avalikud, pole põhjust pikalt juurelda selle üle, kuidas ikkagi Indrek Neivelti seaduserikkumised välja tulid. Öeldakse, et ülekohus kotis ei seisa.
Eesti äriliidrid ja mitmed arvamusliidrid eriti ei tauninud Indrek Neivelti käitumist ? mis seal?s ikka, juhtub ka parimates peredes. Nõutuks teeb aga Hansapanga sisekontrolli, ühendatud finantsinspektsiooni ja nüüd HEXi lipu all purjetava Tallinna börsi passiivsus. Kas tõesti on analoogilisi juhtumeid nii palju, et võtab võhmale? Kui kunagi võis väärtpaberiinspektsioon nõrk olla, ametnikud ei suutnud ja seadused ei võimaldanud midagi tõendada (mida ärimehed ka ära kasutasid), siis tänaseks peaks olukord muutunud olema. Vastu on võetud kaua-kaua tehtud väärtpaberiseadus, HEXi reglement peaks igati eeskujulik olema jne. Teisipäeval on veel sõna Eesti Panga nõukogul.
Järgmiste päevadega peaks saama lõplikult selgeks, kumma tee Neivelt valib: kas möönda ja vabandada või jätkuvalt ennast välja vabandada.