Raha väljavool kukutas dollari alla 17 krooni

Eesti Pank fikseeris eile keskpäeval dollari ametlikuks kursiks 16,9906 Eesti krooni, mis on 13 sendi võrra vähem kui reedel. Viimase kolme kuuga on dollar Eesti krooni suhtes odavnenud ligi 5 ehk 88 senti.

Viimati oli dollari kurss alla 17 krooni tasemele eelmise aasta 9. oktoobril.

?Me usume, et dollar jätkab järgnevate kuude jooksul suhteliselt dramaatilist langust,? vahendas uudisteagentuur Dow Jones State Street Global Marketsi asepresidendi Harvinder Kalirai arvamust.

Kalirai prognoosis, et euro kurss liigub jõuliselt dollari suhtes pariteetsuse ehk 1:1 taseme suunas. Eile liikus euro vahemikus 0,9228?0,9195 dollarit.

?USA dollar teeb lähikuudel läbi veel suuri kukkumisi, sest Ühendriikide investorid eelistavad oma rahapaigutustes üha enam välisturgude pakutavaid kasvuvõimalusi,? lausus Kalirai.

State Streeti andmed näitavad, et kapital on juba hakanud Ühendriikidest välja voolama ja usutavasti trend jätkub, sest seda toetavad teiste arenenud turgude kasvav likviidsus ning arenevate turgude tootlus.

Ka majandusleht The Wall Sreet Journal kirjutas nädalavahetusel samast trendist. USA suurima maaklerfirma Merrill Lynch 300 fondijuhi seas läbi viidud küsitlusest selgus, et peaaegu pooled neist plaanivad Ühendriikide ettevõtete osakaalu fondiportfellis vähendada.

Küsitletutest vaid 22 protsenti hindas USA ettevõtete aktsiaid tuleviku kasumiteenimisvõime tõttu kõige perspektiivikamateks. Kolme kuuga on see näitaja langenud poole võrra.

Kapitali väljavoolul on aga Ühendriikide majandusele tõsised tagajärjed. J.P. Morgani analüütikud prognoosivad, et tänavu suureneb riigi jooksevkonto defitsiit 492 miljardi dollarini (8,4 triljonit krooni) ehk 4,6 protsendini riigi sisemajanduse kogutoodangust. Seda eelmise aasta hinnanguliselt 417 miljardilt dollarilt ehk 4,1 protsendilt. Washington vajab välismaalasi, et need vahe täidaksid, sest kulutamisaltid ameeriklased ei säästa piisavalt. Välismaalased ongi lootusi täitnud, ostes USA varasid, nagu aktsiaid, võlakirju ja terveid ettevõtteid. Asi ei ole aga paraku enam nii roosiline, sest välismaalaste, eriti eurooplaste isu sealsete varade järele on oluliselt vähenenud.

The Wall Street Journal Europe kirjutas, et esiteks on Enroni ja WoprldComi fiaskod vähendanud huvi USA ettevõtete võlakirjade vastu ning teiseks ei ole USA aktsiad sugugi odavad. Scröder Salomon Smith Barney (SSSB) võrreldavatel P/E suhetel tuginev analüüs näitab, et USA aktsiad on Euroopa omadega võrreldes viimase 30 aasta kõrgtaseme lähedal. SSSB prognoosib, et euro tugevneb lähema aasta jooksul veel vähemalt 5,6 96 USA sendi tasemele.

?Ühendriikide aktsiaturg on kallis ja seda nii absoluut- kui suhteliselt väärtuselt,? lausus Merrill Lynchi globaalsete investeeringute strateeg David Bowers. ?Mida suuremaid pettumusi USA ettevõtted valmistavad, seda vähem tahavad välisinvestorid nende aktsiaid osta,? lisas ta. 62 maaklerfirma küsitletud fondijuhtidest hindas USA aktsiaturgu maailma kõige kallimaks.