Rahandusministeerium avaldab rahulolu töötuse näitaja vähenemisega ja peab selle põhjuseks valitsuse tööhõiveprogrammi mõju.
Järgneb ministeeriumi pressiteade.
Eelmisel aastal alanud soodsad arengud tööturul on jätkunud ka käesoleva aasta I kvartalis. Hõive kasvab, töötus väheneb, tööotsingutest loobunute arv langeb, kõige probleemseima vanusegrupi - noorte - töötuse määr alaneb. Tööturu soodsate arengute põhjuseks on eeldatavasti stabiilne makromajanduslik keskkond, samuti võib oletada, et avalduma on hakanud valitsuse tööhõivealaste programmide mõju.
Käesoleva aasta I kvartali andmeid vaadeldes tuleb arvestada, et
Statistikaamet on korrigeerinud nii hõivatute, töötute kui kamitteaktiivsete arvu vastavalt uutele rahvaloenduse andmetele ja käesolevaspressiteates välja toodud andmed ei ole võrreldavad eelmiste pressiteadeteandmetega.
Hõivatute arv oli Statistikaameti andmetel käesoleva aasta I kvartalis 575
000, töötuid oli 72 600. Hõive kasvas eelmise aasta I kvartaliga võrreldes10 400 inimese võrra. Töötuse määr oli 11,2%, mis on oluliselt madalam kuieelmisel aastal samal ajal (14,1%). Ka heitunud inimeste ehk isikute, kes onloobunud tööotsingutest kuna ei usu töö leidmise võimalusse, arv on viimakshakanud vähenema. Alanemise trendi oli märgata juba eelmise aasta IVkvartalis, mil heitunute arv esmakordselt peale 2000. aasta II kvartaliteelmise perioodiga võrreldes veidi vähenes. Käesoleva aasta algul oli agalangus märksa tugevam, heitunud inimeste arv alanes 14 500ni, mis on rohkemkui 5000 inimese võrra vähem kui eelmises kvartalis.
Vanuserühmiti on töötus jätkuvalt suurim noorte (15-24 a) hulgas, kuid
töötuse määr on alanenud 17,2%ni. Eelmine aasta samal ajal ulatus noortetöötuse määr 25,2%ni.
Piirkonniti oli töötuse määr I kvartalis jätkuvalt suurim Kirde-Eestis
(19,2%) ja ei ole oluliselt alanenud võrreldes eelmise aasta samaperioodiga. Teistes piirkondades on töötuse määr märgatavalt vähenenud.Madalaim oli töötus Põhja-Eestis (8,9%).
Hõive kasv on toimunud paljudel tegevusaladel, kõige rohkem kasvas hõive
muude tegevusalade osas (7 000 inimese võrra). Osaliselt võib olla põhjuseksuute kultuuri ja spordirajatiste valmimine, millega kaasneb ka uutetöötajate palkamine. Protsentuaalselt toimus suurim kasv finantsvahenduses(41% ehk 2 600 inimese võrra).
Suurim langus on toimunud hotelli- ja restoranimajanduses (3 300 inimese
võrra), mis on mõnevõrra üllatav, kuna haru tulevikuootused on positiivsed.Võib oletada, et languse põhjuseks on talvekuude suhteliselt tagasihoidliksiseturism. Situatsioon on siiski üllatav arvestades asjaolu, et ettevõttedvaatavad koondamisotsuste tegemisel üldjuhul olukorda pikemas perspektiivis,kuna oleks kulukas töötajaid vallandada ja palgata vastavalt lühiperioodiltoimuvatele muutustele. Jätkuvalt on hõive langenud ka primaarsektoritegevusaladel - põllumajanduses ja kalanduses.
Kuna hõivatute arv tugevalt kasvas ja majanduskasvu kiirenemist oodata ei
ole, jääb hõivatute tootlikkuse reaalkasv käesoleva aasta I kvartalistõenäoliselt suhteliselt tagasihoidlikuks ning jääb eeldatavasti märgatavaltalla palkade reaalkasvule. Edaspidi võib oodata tööturul soodsate arengutejätkumist, kuna eeldatavasti jätkub mõõdukas majanduskasv.