Kas ikka on lisandunud väärtuse maks?

Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 järgi rakendatakse käibemaksu lisandunud väärtuse maksuna. Lisandunud väärtuse mõiste lähemal uurimisel eesti teadlaste kaasabil koostatud väljaannetest saame aga mõneti erinevaid tõlgendusi lisandunud väärtuse terminile, millele on viidatud KMSis.

Nii entsüklopeedia, eesti keele sõnaraamat, termini otsingud interneti vahendusel kui ka muud allikad tõlgendavad seda mõneti erinevalt, kuid üheselt on arusaadav, et riiklikke ja kohalikke makse pole arvutatud kaubale või teenusele lisandunud väärtusena.

Vaatleme kahe otsese maksu, tulu- ja sotsiaalmaksu maksustamist käibemaksuga. Raamatupidamisseadus näeb ette kanda tulumaks ja sotsiaalmaks tööjõukulude kaudu tootmiskuludesse, seega valmistoodangu omahinda.

Nimetatud väljaannete abil lisandunud väärtuse mõiste sisuga tutvudes võib aga teha järelduse, et kaubale või teenusele lisandunud väärtuse all tuleb eelkõige mõista kauba/teenuse kvaliteedi tõstmist, mis muudab selle kauba/teenuse tarbijale paremaks, kvaliteetsemaks (pakend, maitseomadus, teeninduse kultuur jne), mis omakorda aitab kaasa kauba/teenuse müügimahtude tõstmisele ja ettevõtjale suurema kasumi tootmisele.

Tegelikkuses toimub tarbija seisukohalt vaadatuna käibemaksuga tarbimise maksustamine või siis ettevõtja seisukohalt rahalise käibe maksustamine. Nii tarbija kui ka ettevõtja seisukohalt ei ole käibemaksul mingit seost lisandunud väärtusega, seega ei saa käibemaksu rakendada lisandunud väärtuse maksuna, vaid tarbimismaksuna.

Selgusetuks jääb aga, kuidas ja millist lisandunud väärtust kaubale või teenusele annavad palgamaksud, kuidas need maksud muudavad kauba/teenuse lõpptarbijale maitsvamaks, kvaliteetsemaks? Need maksud ja nendele lisatud käibemaks suurendavad kauba/teenuse rahalist väärtust kauba/teenuse müügihindu suurendades. Seda tunnetabki kõige paremini ja maksab kinni kauba/teenuse lõpptarbija.

Maksuteema on nii seadusandjale kui ka valitsusele hell teema ning kui viia sisse muudatusi maksuseaduses maksude tõstmise osas või kehtestada uusi makse, siis nii tõstetud kui ka uute maksude ja KMSi seisukohast suureneb lõpptarbija ostetava kauba/teenuse maksumus. Siiski jääb selgusetuks, millest on seadusandja lähtunud mõiste ?lisandunud väärtus? kasutamisel KMSis või on KMSiga tahetud muuta termini tähendust? Ei saa ju läheneda terminoloogiale nii, et see või teine termin on ühes seaduses ühe ja teises teise tähendusega.

Seadusandjal on ilmselgelt raske oma kodanikele selgitada, et käibemaksu tuleb rakendada tarbimismaksuna. Alternatiivina võiks käibemaksu rakendada rahalise käibe/väärtuse maksuna, siis oleks üheselt arusaadav, et kõik rahalised kulutused, mis on seotud kauba tootmise/teenuse osutamisega, maksustatakse käibemaksuga.