Pärnu PM: Viljapõldudel oodata ikaldust

?Suviviljas on kohad sees, mis on täitsa ära, taim on pöördumatult hukkunud,? näitab osaühingu Selja agronoom Imbi Mitt murelikul ilmel aprilli lõpus külvatud odrapõldu, kirjutab Pärnu Postimees. Pea kohal pilvitus taevas lõõskab päike. Põldlõokesel jätkub veel laululusti.

?Mang ennustas Maalehes täpselt, et tuleb ikalduseaasta, ma ei uskunud seda,? pöörab Mitt pilgu teisale. Pärnumaa ühel tugevamal osaühingul on suvivilja 500 hektarit.

Kui kohe täna avaneks taevakastekann nii, et maa sügavalt märjaks saab, võib oder nagu muugi suvivili veel hinge jääda.

?Vaja on korralikku sadu, ei sobi, kui ööpäevas tuleb 30 millimeetrit, nagu ta vahel teeb, siis on selge, et maa seda vett vastu ei võta, vesi jookseb lihtsalt minema,? seletab Selja pikaaegne agronoom.

Taliviljade ja põldheinaga on looduse vastu mittesaaval inimesel suur küsimärk. Talinisul ulatub juureniidistik meetri sügavusele, aga isegi sealt ei tõmba taim enam kasvujõudu andvat niiskust.

?Põldheina juured on ka mitmekümne sentimeetri sügavusel, aga kui õhuniiskus on 35 protsenti ja toimub pidev aurumine, siis on lugu väga kurb,? ütleb Mitt.

?Veel nädalat kolm tagasi oli mul tunne, et timut ärgitab pead välja viskama, nüüd vaatan, et seis on täpselt sama: pea on ikka veel esimese kõrresõlme taga kinni,? tõdeb Mitt. Timutilehed on rulli tõmmanud, otsad kuivanud. Kõrgetoodangulist piimakarja ähvardab kesine ninaesine.

Jõgeva ilmajaama andmeil pole juba pool sajandit muld nii kuiv olnud kui tänavu, teab klimatoloog Ain Kallis. ?Ilm on tõesti hull ja kui nii edasi läheb, on põllu- ja metsamehed püsti hädas,? lausub ta.

Kallis selgitab, et Venemaal püsiv kõrgrõhkkond on kui ilmapolitseinik, mis ei lase tsükloneid meile tulla.

Läänemerel on vihm päris lähedal olnud, kuid Eestisse jõudnud hoovihmad on kohalikud ja lühiajalised.