Riik jagab ettevõtlusele suuri summasid

EASi nõukogu esimees Raul Malmstein ütles, et sihtasutuse puhul ei saa rääkida raha kulutamisest, sest tegu on ettevõtluse ja regionaalarengu toetamise programmide ja tegevuste rahastamisega. Lõpuks peaks toetused konkreetsete ettevõtjateni jõudma. Selleks aastaks on Malmsteini sõnul raha piisavalt, kuid küsimus on selles, mis saab järgmisel aastal, kui enam eelmise aasta reservist nii suurt summat nagu tänavu üle tulemas ei ole. Programmide mahud paisuvad, sest nende arvel kaasfinantseeritakse ka Phare projekte, mille mahud oluliselt kasvavad. Näiteks näeb eelmisel aastal Riigikogu kinnitatud programmdokument ?Teadmiste põhine Eesti? järgmiseks aastaks arendustegevuse kulusid 170 mln kr, sealhulgas 25 mln kr tehnoloogiakeskuste rajamiseks, eelarves on selleks aga ette nähtud vaid 107 mln kr. Tänavu kulus samal eesmärgil 128 mln kr. EASi nõukogu plaanib riigilt raha juurde küsida.

Koos eelarve suurenemisega paisuvad ka halduskulud. Seoses Euroopa Liidu poolt eraldatavate rahavoogude olulise suurenemisega tuleb Malmsteini sõnul tugevdada ka siin nende haldamisega tegelevaid struktuure. Tegu on tulevikus struktuurifondidest laekuvate miljardite kroonidega ja see tähendab ka inimeste juurde võtmist. ?Küsimus on selles, kas võtta täna kümme inimest tööle või loobuda homme miljardist,? selgitas Malmstein.

Teise sihtasutusena on määratud ettevõtjate rahamuresid leevendama krediidi ja ekspordi garanteerimise sihtasutus KredEx. Majandusministeeriumi majandusarengu osakonna ettevõtlustalituse juhataja Pirko Konsa hinnangul on ettevõtjail KredExist palju abi, sest see aitab pankadel rahakotirauad kergemini lahti teha. Eelmisel aastal andis KredEx ekspordigarantiisid 53 mln kr, ettevõtluse laenu- ja liisingugarantiisid aga 215,2 mln kr eest. Sellest garanteeriti investeerimislaene 184 ja käibelaene 31 mln kr eest. Sihtasutuse laenuportfell teenis intressidena 7,3 mln kr. Riigieelarvest KredExile eelmisel aastal raha ei eraldatud, tegevuskulud kaeti oma tulude arvel, mida oli 29,7 mln kr ulatuses. Asutuse administratiivkulud olid 7,6 mln kr. Juhataja Maive Rute sai eelmisel aastal töötasu 20 000 krooni kuus, tänavu aga 5000 krooni rohkem. Raul Malmstein teenis KredExis mullu EASi 14 400 krooni suurusele töötasule 19 200 kr lisaks. Majandusministeeriumi kantsleri Marika Priske tasu oli 38 400 kr, teistel oluliselt vähem. Üldiselt saab nõukogu esimees kuutasu kahe ja liikmed ühe miinimumpalga ulatuses.

IMF juhtis oma raportis hiljaaegu Eesti ametivõimude tähelepanu asjaolule, et KredExi garantiiskeemide rakendamine võib tekitada ohtliku surve riigieelarvele. Mõnel juhul on sellised skeemid toonud riikidele suuri kohustusi. IMF rõhutas, et taoliste skeemide fookus ja disain peavad olema väga selged ja ametivõimudel peab olema pidev ülevaade võimalikest kohustustest. Malmsteni sõnul kinnitas IMF pärast Eesti-poolseid selgitusi oma lõppraportis, et neil siiski pole pretensioone KredExi suhtes. Malmsteini kinnitust mööda on KredExis viidud riigi võimalikud riskid miinimumini. Nii on KredExi laenugarantii teisene ja pangad saavad selle sisse nõuda alles pärast laenutagatiste, sealhulgas käenduste, realiseerimist. Garantii ei saa olla suurem kui 75 laenust. KredEx analüüsib laenutaotlusi põhjalikult, mida näitab see, et 30 neist lükatakse tagasi. Seni pole Eesti riik veel ühtki KredExi garanteeritud laenu välja maksma pidanud.

Ettevõtjad suhtuvad riiklikesse toetustesse erinevalt. Need kes raha saanud, on mõistagi rahul, osa pole toetuse saamise võimalustest kuulnudki, osa peab sellist tagantaitamist turumajanduse reeglite rikkumiseks.

Tänavu sai väravavahi hokikeppide tootmiseks EASi kaudu maksimaalse summa, 100 000 krooni, stardiabi Pärnu lähedal Võistes tegutsev Frontier Hockey OÜ. Firma juhataja Imre Taveter ütles, et luges toetuse saamise võimalusest kohalikust lehest. Taotluse vormistamine võttis mitu kuud ja seejuures olid abiks Pärnumaa ettevõtluskeskuse töötajad. ?Väravavahikeppide tootmine oli meile väga oluline, sest profimeeskonnad soovivad saada tervikpaketti,? rääkis Taveter. Maksimumsumma õnnestus firmajuhi sõnul saada seetõttu, et toodang läheb eksporti ja ettevõte tegutseb sellises väikeses asulas, kus iga töökoht tähtis.

Kilingi-Nõmmes asuva Livoonia Matkade omanik, füüsilisest isikust ettevõtja Aivar Vint korraldab kanuumatku mööda Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti jõgesid. Tema kuulis toetuse saamise võimalusest talvel turismialasel seminaril. ?Nägin mitu kuud vaeva ja esimene kord asi ebaõnnestus, teisel korral sain raha, ehkki pisut vähem, kui küsisin,? selgitas Vint. Saadud 50 000 krooniga soetas ta neli uut kanuud ja tellis põhjalikud kaardid alade kohta, kuhu matku korraldab. Livoonia Matkade eelmise aasta käive jäi alla 100 000 krooni, kuid omanik kinnitas, et elab ära ja saab ka vähehaaval tegevust laiendada. Toetusest oli talle enda sõnul suur abi.

Rakveres mitut firmat omav ärimees Oleg Gross ütles, et pole riigilt sentigi saanud ega loodagi saada. Ta ütles, et tema teada pole ka keegi tema tuttavatest ettevõtjatest keegi mingit toetust saanud. ?Ma kohe kardan neid riiklikke skeeme, on kahtlus, et raha ei liigu mitte sinna, kus rohkem vaja, vaid neile, kel rohkem tutvusi,? lausus ta. Grossi hinnangul jagab riik suuri summasid, kuid jagamise kord on pime ja arusaamatu. Ka leidis ta, et ühtede ettevõtjate toetamine rikub turumajanduse ja vaba konkurentsi reegleid. Ta tõi näiteks lüpsilehmatoetuse, mille saamise hetkeni hoitakse elus ka iga aher lehm, et see siis pärast kohe tapamajja viia. Selle tagajärjel hüppavad pärast 26. aprilli loomaliha hinnad üles ja see pole Grossi hinnangul normaalne.