Maksuamnestiat pole vaja

Amnestia toeks väidetakse, et Eesti õiguslik regulatsioon oli segane. Nüüd antakse kunagistele seadustele ja äritavadele tagasiulatuv jõud.

Tegelikult pole maksuametil võimalik mitu aastat tagasi tehtud tehinguid hinnata praegu kehtivate seaduste põhjal. Hinnang antakse selajal kehtinud seaduste alusel. Seega on ebatäpne väide, et ärimehi karistatakse tehingute eest, milliseid Eesti riik alles mõni aeg tagasi oma seadustes õigupäraseks tunnistas.

Tundub, et maksuamnestia ideed on asunud propageerima advokaadid ja audiitorfirmad, kes ettevõtjatele erinevaid skeeme soovitasid. Nüüd on maksuamet mitmed skeemid vaidlustanud ning advokaadid ja audiitorid peavad andma klientidele aru. Nii hakataksegi süüdistama riiki, maksuametit ja politseid ettevõtjate represseerimises. Alati on kergem süüdistada kedagi teist, kui tunnistada oma viga. Advokaaditele ja audiitoritele tähendaks oma apsude tunnistamine klientide (loe: sissetuleku) vähenemist ja võimalikke kahjunõudeid. Maksuvaidluste rohkus on tingitud sellest, et maksuamet on lõpuks korralikult tööle asunud. Pole ka imestada, et maksuamet tunneb huvi viie-kuue aasta taguste tehingute vastu, sest varsti need tehingud aeguvad. Teatud ringkondades puhkenud paanika näitab, et maksuamet on avastanud kullasoone.

Kunagistest maksudest kõrvale hoidjatest, tankistide ja offshore-firmade kasutajatest, on täna saanud edukad ärimehed. Nüüd on tekkinud reaalne oht, et kunagi tehtud petuskeemid saavad avalikuks ja tekkiv kahju on konkreetsele ettevõtjale tõenäoliselt suurem kui omalajal pettusega teenitud kasu. See ongi põhjus, miks on jälle hakatud rääkima maksuamnestiast.

Eilne Eesti Päevaleht hurjutab oma juhtkirjas ?Vanu asju tuleb mäletada? poliitik Edgar Savisaart viie aasta taguse Ameerika lennureisi kulude kajastamise pärast. Juhtkirja kõrval kirjutab Päevalehe peatoimetaja Priit Hõbemägi kommentaari sellest, kuidas maksuamet ja politsei represseerivad mõne aasta tagustele tehingutele tuginedes edukaid ärimehi. Eestis on tekkimas kaksikmoraal: poliitikutele meenutatakse nende kunagisi tegusid, ärimeestele nõutakse aga puutumatust.

Uus maksukorraldusseadus võimaldab maksumaksjal tunnistada üles oma eksimused ja kui ta tasub tagantjärele maksmata maksud, siis teda ei karistata. Mingit täiendavad amnestiat pole tarvis kehtestada, sest neid, kes on maksudest kõrvale hoidmisega tõusnud Eesti äriliidrite hulka, ei saa pidada edukateks ärimeesteks.