Kontrollimatu rahaauk

Riigikontroll on kaitsepolitseile uurida andnud regionaalpoliitiliste laenude lohaka väljaandmise ja teenindamise. Investeerimise reegleid ei ole täitnud Liikluskindlustuse Fond. Ettevõtluse toetamiseks mõeldud sihtasutuste ülalpidamine maksab tervelt kümnendiku selle eelarvest. Mäletame, kuidas käitus rahaga Hüvitusfond. Värskeima asutuse, kuhu ohtralt raha voolama hakkab ? töötukassa ? investeerimisreeglid on paika panemata.

Äripäeva arvates näitab fondide jt rahajagamisasutuste tegevus, et kus on vähegi rohkem raha, tekib kohe võimalus raiskamiseks ja kuritarvitusteks. Sestap suhtub toimetus väga ettevaatlikult ka töötukassa tulevastesse tegemistesse.

Poliitikud saavad selliste fondide-asutuste kassade abil kirja linnukese ? näete ju, toetame regionaalarengut, maaelu, ettevõtlust, hoolitseme töötute eest. Summad, mida hallatakse, on röögatud, raha kasutamise otstarbekuse üle aga ei arutleta.

Tihti on poliitikud ka nende asutuste nõukogudes ja hiljem on neil väga raske kuritarvitustele-raiskamistele tähelepanu pöörata ? oled ju nagu ise ka sellele kaasa aidanud.

Nagu regionaallaene haldava Reginvesti juhtum näitab, raha kasutamise üle kontroll tegelikult puudus. Oli küll moodustatud siseministeeriumi laenukomisjon, ent see sisuliselt tööle ei hakanudki.

Töötukassa nõukogu esimees Raivo Paavo väidab küll, et kassa raha õiguspärast kasutamist hakkab kontrollima sisekontroll ning audiitorid. Annaks jumal, et see garanteeriks raha õige kasutamise. Paraku ei kontrolli audiitorid raha kasutamise otstarbekust, vaid dokumentide vastavust raamatupidamistavale. Seda, kas töötukassa investeering oli õigustatud või mitte, audiitor tegelikult regulaarselt ei kontrolli.

Oht ebaõnnestuda on sedavõrd suurem, et investeerimisreeglid on paika panemata. Töötukassa üldsõnaline põhikiri jätab kassajuhtidele vaba voli otsustada, kuhu raha paigutada.

Praegu ei ole toimetusele Raivo Paavo ja Meelis Paaveli investeerimisvõimed teada. Esimene on olnud ametiühingujuht, teine Liikluskindlustuse Fondi nõukogus, mõlemad rahvasaadiku leiba maitsnud. Kui ebaõnnestutakse, võib kõige mustema stsenaariumi puhul juhtuda, et vajaduse tekkimisel ei jaksagi töötukassa väljamakseid teha.Tõenäoliselt sellist stsenaariumi siiski ei tule. Pigem võib toimida nn Hüvitusfondi efekt. Tuleb ju ka töötukassasse garanteeritult regulaarselt ja suurel hulgal raha, mille paigutamisega on oht hätta jääda. Või tekib ahvatlus mõne suurepärase nõuniku kaasabil teha mõni näiliselt ülisoodne tehing.

Esilagu on töötukassa ülalpidamiskulud suhteliselt väikesed. Ent plaanitav harukontorite avamine lubab nende paisumist. Nii läheb varsti ka töötukassa sissetulekutest arvestatav protsent asutuse ülalpidamiseks. Väljamakseteks väga palju ei tohiks kuluda, sest sellele on seatud väga ranged piirangud.

Nii paistabki, et töötukassast ei pruugi olla kasu ei tööandjaile ega töötajaile, nagu Raivo Paavo on pikka aega väitnud. Eelkõige paistab esialgu sellest asutusest enim kasu olevat asutuse juhtidele ? rahavood kindlustatud, paigutamine paika panemata, suur võim ja head palgad käes. See on aga, nagu öeldud, väga ettevaatlikuks tegev olukord. Juhtkirja algul toodud näited annavad kahtlusteks tõsiselt alust. Annaks jumal, et toimetuse kartused paika ei peaks.