Kasutajate arvutites olevatele viirusetõrjujatele lisaks on ettevõttele kindlasti vajalik ka kogu võrku turvav serveris asuv tulemüür ning viirusetõrjuja.
Viirustest monopoliseeris täielikult turu Klez, mis esines 96 protsendil nakatunud arvutitest Kaspersky Labi andmetel. Viirusetõrjuja F-Secure müüja Baltic Computer Systemsi spetsialist Andrus Koka ütles, et ei möödunud päeva, mil nende poole poleks pöördunud vähemalt viis selle viiruse kätte sattunud arvutikasutajat.
Viirust Klez on raske jälitada, kuna see võltsib ka saatja aadressi. Samuti on viirusega elektronkirja sisu alati erinev.
Vaatamata Klezi valitsemisele arvutipahalaste hulgas levisid arvutites maikuus ka mitmed eksootilised isendid. SQLSpida näiteks levis MS SQL serverites ja vahetas omatahtsi paroole. Andmebaasid jäid nakatunud arvutites küll järgi, kuid vana parooliga neile enam ligi ei saanud.
Lihtsaid arvutikasutajaid ajas segadussse valeteade, mis käskis arvutist kustutada Jdbgmgr-nimelise faili. Tegelikult on see aga Windowsi tööks vajalik programm.
Ülimassilise levikuga Klez.h viiruse kohta leiab lähemat infot kõigi viirusetõrjujate kodulehtedelt, kuna see on hetkel kuumim teema kogu maailmas. McAfee kodulehel nimetatakse teda praegu kõige ohtlikumaks just kodukasutajatele, kelle arvutiteni jõuab ohtlik lisand ilma tulemüüri läbimata. Enamasti saab viirusetõrjujaga tulemüür Klezi ohtlikust lisandist enne lahti, kui see kasutaja elektronpostkasti jõuab.
Juhul kui viirus on arvutis aktiivne, üritab ta kustutada hulga vajalikke programme, nende seas ka tuntumaid viirusetõrjujaid. Lisaks elektronposti teel levikule suudab Klez end sokutada ka jagatud ketastele, peitudes juhuslikult valitud failinimede taha.
Seotud lood

11% intressimäär ja kord kvartalis väljamakse: võlakirju saab märkida kuni 22. maini