Pärnu PM: Paarsada kilo turvast kandus sadamast jõele

?Sademeteta suve tõttu on turvas väga kuiv,? põhjendas Pärnu sadama merejaama juhataja Jüri Tenson ajalehele Pärnu Postimees. ?Nägin ise, kuidas turbapilv roomas laevast välja nagu suur lohemadu ja mitte midagi ei saanud selle takistamiseks teha.?

Reede õhtul lendu läinud turbakogus oli küll ekstreemne, kuid keskkonnale ohtu ei kujutanud. ?Visuaalne efekt oli võimas, sest turvas kattis jõe suures ulatuses väga õhukese kihiga,? selgitas Tenson. Ta võttis samal õhtul veeproovid. Et nende põhjal ei olnud saasteohtu karta, ei katkestatud sadamas turba laadimist.

Pärnumaa keskkonnateenistuse looduskaitse spetsialist Urmas Lekk on samuti seisukohal, et turbareostus polnud keskkonnale ohtlik. ?Arvestades jõe ja lahe ökoloogilist seisundit, ei avalda selline kogus turvast veel kahjulikku mõju,? ütles ta.

Lekk võrdles turbareostust ja Vana-Pärnu elanikele probleeme tekitavat sadamasse sõitvatelt puiduveokitelt lenduvat puidupuru ning leidis viimase kümneid kordi ohtlikuma olevat. ?Turvas on puhas, aga puidupuruga käivad kaasas igasugused putukad ja satikad.?

Tensoni väitel oli ainus mõistlik lahendus lasta turbatolmul tuule ja veevoolu mõjul hajuda. Ka selles osas nõustus Lekk Tensoniga, ehkki märkis, et reostuse kogumata jätmine pole eetiliselt kena tegu. Ometi tunnistas ta, et ei tea, kuidas sellises koguses õhukese kihina laotunud turvast kokku korjata.

Turbareostuse tõttu puhkuse katkestanud linnavalitsuse keskkonnanõunik Raivo Stimmer kinnitas külaskäigu järel sadamasse, et õnnetuse põhjuseks on looduslikud protsessid, mis on tavaliselt niiske turba kuivaks tolmuks muutnud.

?Selliseid asju on võimalik ära hoida, kasutades laadimisel spetsiaalsete filtritega laadimisotsikuid,? ütles Stimmer.