Riigikohus kinnitas oma tänase otsusega, et notar Kai Sepp ei kontrollinud piisavalt tehinguosaliste õigus- ja teovõimet.
Riigikohtu tsiviilkolleegium jõudis seisukohale, et Kai Sepp oli notariaadiseaduse rakendamisel eksinud selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu ning et tema tegevus on tõlgendatav raske ettevaatamatusena oma ametiülesannete täitmisel.
Ühisliising on esitanud Kai Sepa ja endise Põhjaliisingu tegevdirektori Väiko Ambrosiusi vastu hagiavalduse, nõudes neilt 4,1 miljoni kroonise kahju hüvitamist. Vaidlusalune tehing ulatub 1997. aastasse, mil Põhjaliising (kelle praegune üldõigusjärglane on Ühisliing) sõlmis liisinglepingu ASiga Serlin. Nimetatud lepingu kohaselt pidi Põhjaliising andma Serlinile rendile erinevad ehitised ning Serlin kohustus lepinguobjekti välja ostma igakuiste maksetega 2007. aastaks välja ostma.
Päev hiljem ostis aga Põhjaliising ootamatult Serlinilt 5,4 miljoni krooni eest bensiinitankla, naftabaasi hoone ja garaazhi. Ostulepingule kirjutas Põhjaliisingu poolt alla Väiko Ambrosius ja tehingut tõestas notar Kai Sepp. Hiljem selgus, et Ambrosiusel puudusid selleks vajalikud volitused ning Sepp jättis need notarina kontrollimata.
See, kas Ambrosius ja Sepp peavad Ühisliingu poolt nõutava kahjusumma ka hüvitama, pole veel selge. Riigikohtu otsusega saadeti asi uuesti arutamiseks Tallinna ringkonnakohtule. Sama kohtu varasem otsus jaanuarist 2002, mis jättis Sepa vastu esitatud hagi rahuldamata, tühistati aga tervikuna.
ASi Serlin pankrot kuulutati välja 1998. aastal ning pankrotimenetluses on Ühisliisingu kõnealune 4,1 miljoni kroonine nõue ka tunnustamist leidnud.