- OMX Baltic−0,05%317,98
- OMX Riga0,15%956,07
- OMX Tallinn−0,28%2 199,74
- OMX Vilnius−0,16%1 498,45
- S&P 5001,26%7 746,67
- DOW 300,56%51 972,96
- Nasdaq 1,86%27 015,81
- FTSE 1000,75%10 739,01
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,06
- OMX Baltic−0,05%317,98
- OMX Riga0,15%956,07
- OMX Tallinn−0,28%2 199,74
- OMX Vilnius−0,16%1 498,45
- S&P 5001,26%7 746,67
- DOW 300,56%51 972,96
- Nasdaq 1,86%27 015,81
- FTSE 1000,75%10 739,01
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tarkvarapiraatluse vähenemine aeglustub
?Viimasele seitsme aasta jooksul langes tarkvarapiraatluse tase Eestis umbes 90 protsendilt 53 protsendile. Selleks, et jõuda Soomega sarnasele tasemele, kus piraattarkvara osakaal on 27 protsenti, läheb veel 5?6 aastat,? ütles Microsofti toodete edasimüüja OÜ GT Tarkvara tegevjuht Anneli Heinsoo.
Heinsoo hinnangul on illegaalse tarkvara osakaal riigiasustustes umbes 10 protsenti, erakasutajate seas 60 protsenti ja ettevõttes 30 protsenti.
?Neid, kes kasutavad piraattarkvara, on kahte tüüpi. Ühed on need, kellel ei ole võimalik osta legaalset tarkvara finantsraskuste tõttu. Probleem on ka selles, et tarkvara ei ole võimalik liisida,? rääkis Heinsoo. ?Umbes viiendik on selliseid, kes ignoreerivad legaalset tarkvara täielikult.?
Heinsoo hinnangul võiks aasta lõpuks kahaneda piraatluse tase Eestis 50 protsendile.
Uuringuagentuuri IPR (International Planning and Research Corporation) uuringu kohaselt saavad tarkvaratootjad aastas piraatprogrammide kasutamise tõttu Eestis 75 miljonit krooni kahju ja Soomes 415 miljonit krooni.
?Esimeses kvartalis oli tarkvara müük üllatavalt väike, teine kvartal on märksa parem,? ütles Heinsoo. Microsofti poliitika kohaselt ei avalda aga edasimüüjad müüdud tarkvaralitsentside arvu.
?Tarkvara müügi osas oli aasta algus mullusega võrreldes vaikne,? ütles ka Microsofti tarkavara ametliku maaletooja OÜ IT Arvutitarkvara tegevjuht Eve Noor. ?Märtsist mai lõpuni kestis väikestele ja keskmistele firmadele suunatud Microsofti kampaania, kus kolme litsentsi ostja sai sama hinnaga viis litsentsi, kuid selle tulemused olid keskpärased. Samas ettevõtete teadlikkus tarkavara suhtes on tõusnud.?
Noore prognooside kohaselt jääb sel aastal tarkvaramüük eelmise aastaga võrreldes samale tasemel, olulist kasvu ei ole oodata.
Eesti ühe suurema IT-firma, ASi Baltic Computer Systemsi (BCS) juhatuse esimees Erko Tamuri ütles, et üha rohkem firmasid uurib vabavara, näiteks Linuxi kasutamise võimalusi.
?Illegaalse tarkvara kasutamine väheneb, kui tarkvaratootjad langevad toodete hinda, praegu ei ole küll teada, et Microsoftil oleks hinnalangus tulemas,? sõnas Tamuri,
Piraattarkavara vastu võitleva organisatsiooni Business Software Alliance?i (BSA) Eesti komitee tegevjuhi Ahti Leppiku sõnul on selle aasta viie kuu jooksul pandud kinni 97 kodulehekülge, kus pakuti allalaadimiseks või müügiks piraatkoopiaid mitmesugustest arvutiprogrammidest. Mullu pandi kinni kokku 84 sellist kodulehekülge.
Hetkel kuum
?Politsei poolt on ära võetud viie kuu jooksul 2151 piraattarkvaraga CDd, eelmisel aastal konfiskeeriti piraattarkvaraga CDsid kokku ligi 5000 ühikut,? rääkis Leppik.
?Kui aasta esimeses pooles on rohkem rõhku pandud kodulehekülgedele internetis ja teavitamisele, kuidas maandada erinevaid riske, siis teisel aastapoolel on plaanis pöörata suuremat rõhku ka lõppkasutaja piraatlusele,? märkis Ahti Leppik.
Viimasel ajal pole Leppiku sõnul koostöös politseiga kontrollimisreide toimunud. ?Kohtus on praegu illegaalse tarkvaraga kasutamisega seonduvalt kaks protsessi, üks kohtualune on trükifirma ja teine õigusbüroo,? ütles Leppik, kuid ta ei soovinud täpsustada, mis firmadega on tegu.
IPRi uuringu kohaselt on Läti ja Leedu piraatluse tasemed sama uuringu kohaselt vastavalt 59 protsenti ja 56 protsenti. Kõrgeima piraatluse tasemega on IPRi hinnangul Ukraina ja Venemaa (mõlemad 87), madalaima tasemega Suurbritannia ja Taani (vastavalt 25 ja 26).
Hetkel kuum
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
Kebja: Eestisse mahuks 1–2 suurt andmekeskust
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
Kebja: Eestisse mahuks 1–2 suurt andmekeskust
Tagasi Äripäeva esilehele