Sahlen: Hansapank on minu elu kõige huvitavam aeg

Sahlen ei soovi enne uurimise lõppu Neivelti võimalikku sisetehingut kommenteerida ja paneb selle intervjuu toimumise tingimuseks. Temast võib aru saada, Hansapanga omanike esindajana on tal tõesti keeruline praegu seisukohta võtta. Saatuse iroonia, aga Anders Sahlenil on Rootsi väärtpaberijärelevalve endise juhina tohutu autoriteet just aktsiaturu kontrolli ja regulatsiooni puudutavates küsimustes. Rootsi majandusajalehe Dagens Industri peatoimetaja Hasse Olsson märgib, et Anders Sahlen on Rootsi äriringkonnas tuntud kui äärmiselt aus ja põhimõttekindel juht.

Olite Rootsi finantsjärelevalve looja ja 1993. aastani selle direktor. Mis olid selle aja kõige suuremad väljakutsed?

On uskumatu, aga veel 1990ndate aastate alguses ei mõelnud Rootsis keegi tõsiselt võimalusele, et mõni pank võib siin pankrotti minna. Olin Rootsi ühendatud finantsjärelevalve esimene direktor ja juhtisin seda 1993. aastani, kui Rootsi oli juba kolm aastat sügavas finantskriisis.

Tegemist on äärmiselt olulise küsimusega, seda mitte ainult Eestis, vaid ka Rootsis ja mujal maailmas. Rootsis on näiteks ligi 100 000 väikeaktsionäri ühinenud liitu, mille arvamusega arvestavad kõik suuremad ettevõtted.

Ma mõistan, et Eestis on aktsionäride arv veel väga väike ja turg mittelikviidne. Leian, et on väga oluline, et Hansapank on börsil noteeritud. Hansapanga börsilt lahkumisel oleks börsile ja kogu majandusele väga suur mõju.

Kui ettevõte ei ole läbipaistev, siis ei ole ta ka usaldatav. Seetõttu on Swedbanki strateegia olnud säilitada Hansapangas ainult 60 suurune osalus. Juba siis, kui me omandasime osaluse Hansapangas, olime veendunud, et tegemist on läbipaistva pangaga. Ainuke probleem oli tollal, et mõned Hansapanga juhid toetasid avalikult SEBi, kuid ka see oli ajutine.

Kuidas on Hansapank teie ajal arenenud?

Töö Hansapangas on olnud kindlasti minu elu kõige huvitavam kogemus. Alates 1998. aastast, kui omandasime osaluse Hansapangas, oleme välja ehitanud ainukese kõikides Balti riikides tegutseva pangandusgrupi, saavutanud hea kasvutempo, Eesti riigist tugevama reitingu, hea infotehnoloogilise baasi.

Olen rahul tööga, mida teeb Hansapanga sisekontrolliteenistus ja selle juht Erik Starkov, Swedbanki poolt toetame Hansapanga arengut riskijuhtimise ja sisekontrolli mehhanismide edasiarendamisel.

Kiiresti on arenenud ka Läti ja Leedu pangandusturg. Siinjuures tahaksin eriti rõhutada head koostööd Leedu ametivõimudega, kui Hansapank omandas LTB.

Kuidas kommenteeriksite Edgar Savisaare kriitikat, et Hansapanga kasumimarginaal on liiga suur ja et pank kuritarvitab oma monopoolset seisundit?

Olen nõus sellega, et Eesti pangandusturg on tugevalt konsolideeritud, kuid arvan, et see ongi võimaldanud Eesti panganduse kiire arengu ja soodustanud konkurentsi tekkimist.

Veel kolm aastat tagasi ei oleks Hansapangal olnud võimalik kaaluda teiste pankade omandamist, sest Hansapanga finantsolukord ei olnud piisavalt tugev. Ka Leetu investeeriti vahepealsete aastatega kogutud kasumi arvel.

Arvan, et kasumimarginaalist olulisem on see, et Hansapangal on nõutaval tasemel kapitali adekvaatsus ja et ta oma tegevusega tugevdab Eesti ja Läti ning nüüd juba ka Leedu majandust.

Hansapanga nõukogu esimehena olen rohkem mures selle üle, et turuosa suurendamise nimel on mitmed pangad Eestis alustanud intresside allalöömist. Kuna riske ei hajutata, võib see majanduse nõrgenedes neile väga valusasti kätte maksta ja destabiliseerida kogu majandust. Hansapanga eesmärk ei ole turuosa suurendamise nimel vähendada iga hinna eest intresse.