Põllumajandusministeeriumi arvestuste kohaselt on põud tekitanud põllumeestele kahju juba miljardi krooni ulatuses.
Tootjate hinnangul seisavad läbimüügi parimad päevad veel ees, sest inimesed varuvad kaupa jaanipäeva pidustusteks.
Saku Õlletehas pani töö käima kolme vahetusega juba aprilli lõpus. ?Aprilli ja mai kuuga on mullusega võrreldes ligemale kahekordistunud Saku karastusjookide müük, Saku Originaali müük kasvas aprillis ja mais 42, ? rääkis Saku suhtekorraldusjuht Kristina Seimann.
Mullu kukkus Saku Õlletehase esimese poolaasta kasum võrreldes 2000. aastaga 36 protsenti.
Kevadel uue veega turule tulnud Tartu Õlletehase juhataja Tarmo Noop märkis, et vee müük tõusis mais mullusega võrreldes 70 ja õlle müük ligikaudu 20. ?Päike on ju esimene müügimees joogitootjatele,? lisas ta.
Tartu Õlletehas investeeris tänavu tootmise laiendamisse 50 miljonit krooni, millest ligi pool kulub õllemahu kasvatamiseks.
Mullu suvel ei suutnud tehas kõiki klientide nõudmisi rahuldada, mis tehase juhtkonna hinnangul mõjutas ka majandustulemusi. Eelmise aasta esimesel poolaastal teenis Tartu Õlletehas 30 miljonit krooni kasumit.
Ka jäätisetootjatel on õnnestunud kaupa oodatust rohkem laost välja saata. Jõhvi Piima jäätisekäive tänavu mais lausa kahekordistus, märkis ettevõtte turundus ja müügijuht Meelis Laande.
Tallinna Külmhoone müüs ootamatult saabunud soojal perioodil jäätist 40 tonni enam kui eelmise aasta maikuus. Tulu investeerib ettevõte müügijuht Jaan Luksi sõnul uude logistikakeskusesse. ?Peaasi, et on päikest ja ei saja vihma rohkem kui üks-kaks päeva järjest, siis on jäätise järgi kõrgendatud nõudlus olemas,? soovis Tallinna Külmhoone müügijuht Jaan Luks.
Grill-liha tootjad reageerisid liha sortimendi suurendamise ja hinnatõusuga kohe pärast soojaperioodi algust, mis on tänaseks päevaks andnud tublid müügikogused.
Valga Lihatööstus on müünud tänavuse hooaja alguses grilltooteid tegevdirektor Elmut Paaveli sõnul 100 tonni jagu enam kui möödunud aasta hooaja alul. Kui mullu oli grillimiseks toodetud vorstide ja liha müüginumber 194 tonni, siis tänavu oli selleks 291 tonni.
Hetkel kuum
Jürgen Ligi: Eestis ei ole liiga palju makse tõstetud
Rakvere grilltoodete müük suurenes mais ettevõtte toote ja turundusjuhi Rene Kiisi sõnul võrreldes eelmise aasta sama ajaga 50 protsenti. ?Peale sooja ilma on mõjutanud müügi tõusu see, et iga aastaga hakkavad inimesed rohkem grillima. Enam ei saa rääkida vorsti kärsatamisest, vaid liha küpsetamine muutub hea seltskonnaürituse osaks, ? rääkis Kiis.
Suvel inimesed tavaliselt ei koonerda kalorirohke toidu ja joogi peale raha kulutamisega. ?Soojal perioodil, kui inimene vajab liha vähem, tarbib ta keskmiselt seda ligikaudu 25 rohkem,? märkis toiduainete instituudi direktor Raivo Vokk. Ostetakse sageli ka hetkevajaduse põhjal. ?Näiteks, kui inimene kuumeneb üle, tahab ta külma ja käsi haarabki jäätise järele,? rääkis Vokk
Kuid rannakaupmeestele ei toonud jäätise müük seekordsel ootamatul põuaperioodil suurt tulu, sest rannad jäid raha kulutavatest suvitajatest tühjaks. ?Rannakaubanduse jaoks tuli suvi vara,? rääkis Pärnu rannas jäätise ja mahlamüüjate tööd korraldav Rain Lelle. Mai teisest poolest oli kõik müügiks valmis, aga äri ei lähe enne korralikult käima, kui on alanud puhkused.
Varajasest kuumast polnud suurt kasu ka Pärnu jalgrataste ja rollerite laenutajatele. Ka selles valdkonnas algab hooaeg juunis.
n Eilse seisuga oli saagi kindlustanud 35 põllumeest kokku summas alla miljoni krooni. Neist vaid kümmekond põllumeest oli saagi kindlustanud põua vastu.
Põllumajandusministeerium peab plaani küsida põuast tingitud ikalduse katteks raha valitsuse reservfondist. Põllumajandusministeeriumi arvestuste kohaselt on põud tekitanud põllumeestele kahju miljardi krooni ulatuses.
ERGO Kindlustus on ainuke kindlustusselts, mis pakub põllumeestele saagi kindlustamist. Võimalik on kindlustada teravilja-, rapsi-, rüpsi- ja kartulisaaki. Kindlustuse hind lepingu sõlmimisel on 150 krooni hektari eest, millest 40 protsenti hüvitab põllumehele riik.
Saagikindlustuslepinguid sai ERGO Kindlustusega sõlmida külvieelsest perioodist 10. juunini.
Eelmisel aastal soovis kindlustustoetust saada 181 põllumeest, rahuldati 122 põllumehe taotlus, nende kindlustussumma oli kokku 900 000 krooni.
Neli aastat tagasi maksis riik talumeestele ikaldushüvitist 230 miljonit krooni, sest saak ikaldus liigse vihma tõttu. Vältimaks olukorda, kus riik peaks jälle põllumeestele ilma tõttu saamata jäänud tulu kinni maksma, töötati pärast ikaldushüvitiste maksmist välja saakide kindlustamise põhimõtted ning riiklik kindlustustoetuste süsteem.