Eesti Panga eilse ametliku kursi kohaselt maksab üks dollar 16,12 krooni. Viimati maksis dollar sellest vähem 2000 aasta 27. märtsil, mil ühe dollari eest tuli välja käia 16,06 krooni.
Viimase kolme kuuga on dollar euroga seotud Eesti krooni suhtes odavnenud enam kui kümnendiku.
Majandusleht The Wall Street Journal kirjutas eile, et dollari jätkuv nõrgenemine nii eurotsooni ühisraha kui Jaapani jeeni suhtes süvendab kartusi, et järsk maailma juhtiva valuuta langus võib destabiliseerida juba niigi hapraid finantsturge ja lämmatada majanduste taastumise katsed.
Suurima paanika on seni olnud Jaapanis, kus kardetakse, et tugevnev jeen annab hoobi eksportööridele, kes seni on riigi majandusraskustes suhteliselt hästi vastu pidanud.
Esmaspäeval püüdis Jaapani Keskpank juba viiendat korda viimase kuu aja jooksul dollari nõrgenemise trendi jeeni suhtes peatada. ?Viimase aja järskudel muutustel jeeni-dollari vahetuskursis võivad olla ebasoovitavad mõjud nii Jaapani kui kogu maailma majandusele,? tõdes Jaapani rahandusminister Masajuro Shiokawa valitsuse dollari tugioste põhjendavas avalduses.
Euroopas, kus dollari langus ühisraha suhtes on olnud veelgi dramaatilisem, on samasugune mure eksportööride pärast viimastel päevadel aktsiahindasid märgatavalt allapoole vedanud.
Esimest korda enam kui kahe aasta jooksul jõudis euro esmaspäeval dollari suhtes 98 sendi tasemele.
Valuutaturgudel oodatakse nüüd, et euro jõuab dollari suhtes taas pariteetsuse tasemele ehk siis üks euro oleks võrdne ühe dollariga. Seda ei ole juhtunud alates 2000. aasta veebruarist.
?Euroopa aktsiaturud on euro tugevnemise pärast dollari suhtes muutumas veelgi viletsamaks kui USA omad,? lausus UBSi strateeg Alex Ions.
Seni ei ole dollari nõrkus Ameerikas peavalu valmistanud. Kuigi president Bushi valitsuse ametnikud kinnitavad, et toetavad tugevat dollarit, lisavad nad samal ajal, et ei plaani dollari kursi upitamiseks midagi ette võtta. Nii kinnitas rahandusminister Paul O?Neill pühapäeval teleesinemises, et ei oska öelda, mis on õige vahetuskurss. ?Turg otsustab, milline on õige vahetuskurss,? lausus ta.
USA valitsuse rahuliku välisilme üks põhjusi on tõenäoliselt asjaolu, et dollari kukkumisel on nii plusse kui miinuseid, seda nii Ühendriikide endi kui ka teiste majanduste jaoks.
Hetkel kuum
Võlad ulatuvad miljoniteni
5% aastaintress ja kord kvartalis intressimakse: võlakirju saab märkida kuni 30. maini
Ühendriikides aitab dollari nõrkus raskustes tootjaid ? nii auto-, paberi-, tekstiili- jt tootjaid, kes peavad konkureerima välisfirmadega nii kodus kui välismaal. Mõned majandusharud, näiteks autotootjad ja hotelliketid, on nõrga dollari võlusid juba maitsta saanud. Nad on suutelised müüma välismaale rohkem kaupu ja teenuseid ning nende välisvaluutas teenitud kasum muutub dollaritesse arvutatuna veelgi suuremaks.
Euroopas, kus keskpankurid on viimastel kuudel hakanud taas inflatsiooni suurenemise pärast muretsema, hoiab tugev euro intressimäärasid pikemat aega madalal, sest kaupade sissevedu Ameerikast on odav. ?Madal inflatsioon aitab Euroopa Keskpangal intressimäärasid madalal hoida,? lausus Saksamaa rahandusminister Hans Eichel esmaspäeval.
Analüütikud usuvad samuti, et praegune euro tugevnemine on eurotsooni intressimäärade kergitamise mõneks ajaks päevakorrast kõrvaldanud, seda vähemalt Euroopa Keskpanga 4. juulil toimuva kogunemiseni.
Eichel kinnitas, et nõrgeneva dollari päraste ei ole põhjust muretseda, kuid lisas ka olulise täienduse: ?Kuni see ei muutu täielikuks kokkukukkumiseks.? See viimane ongi rahapoliitika üle otsustajate põhiprobleemiks nii Washingtonis kui mujal maailmas. Seni iseloomustatakse dollari langust sõnaga ?tavaline?. Muret tekitab ajasolu, et sarnaselt mäest alla veereva kiviga võib ka dollari langus kontrolli alt väljuda ning tuua kaasa tõsiseid probleeme. ?Küsimus ei ole liikumissuunas, vaid kiiruses,? lausus USA keskpanga endine nõukogu liige Laurence Meyer nõrga dollari põhjustatavatest probleemidest rääkides.