Eesti offshoorindust ootab suurpuhastus

Eesti ettevõtjate maksuvabade firmade kogukäive on hinnanguliselt 9 miljardit krooni aastas.

Seni veel soovituslikud nõuded annavad pankadele õiguse küsida isikult, kes soovib maksuvabale firmale Eestis kontot avada, rida lisadokumente. Varem vaadati neile mitmetes pankades läbi sõrmede. Sügisel kirjutatakse uued nõuded tõenäoliselt ka rahapesu tõkestavasse seadusesse.

Pankades hakatakse uusi nõudeid ellu rakendama juulis-augustis.

1. juulist peab esitama pangale juriidilise isiku registreerimistunnistuse või registriväljavõtte, põhikirja, dokumendid omanike ja juhtkonna valimise või määramise kohta. Lisaks hakkavad pangad esindamise puhul küsima notariaalselt kinnitatud esindusõigust ning tõendit offshore-firma aastamaksu tasumise kohta.

Lisaks loetletud dokumentidele jätavad pangad endale 1. juulist õiguse kehtestada paberite läbivaatamiseks pikema tähtaja kui tavaliselt. Samuti ei tunnista pangad enam rohkem kui aastavanust registriväljavõtet ning aastamaksutõendit. Kõik dokumendid peavad olema originaalid, notariaalselt või rahvusvahelistele nõuetele vastavalt tõestatud.

Pangad jätavad endale õiguse ka keelduda arvelduslepingu sõlmimisest või peatada olemasolev arveldusleping, kui pangale nõutavaid dokumente ei esitata.

Hansapank Eesti meediasuhete juht Kristiina Tamberg ütles, et 1. juulil jõustuv regulatsioon käsitleb peale uute kontode avamise ka lepingute sõlmimist juba olemasolevate klientidega. Lepingute sõlmimisega hakkavad tegelema vaid spetsiaalse ettevalmistuse saanud klienditeenindajad. Maksete tegemisel regulatsioon muudatusi kaasa ei too, lisas Tamberg.

Uued nõuded aitavad tema hinnangul pangaarveid avada lihtsamalt ja vältida segadusi. Ta soovitas aga nendel, kel offshore-konto avatud aasta-paar tagasi, oma konsultantidega väga kiiresti ühendust võtta. On juhtunud, et sel juhul lisadokumentideta pangast raha kätte ei saa. ?Kui firma on vahepeal likvideeritud, on tulemuseks väga suured probleemid,? lausus Haldre. Ta lisas, et aastamaksu tõendit nõudis seni ainsana Krediidipank. Haldre arvates vähenevad uute nõuete tõttu kindlasti otsesed pettusejuhtumid.

Põhiline ajend Eesti Pangaliidu poolt vastuvõetud meetmele oli ülemaailmne võitlus terroristide ja neid toetavate isikute tegevuse vastu, rääkis siseministeeriumi osakonnajuhataja Lauri Tabur. Seadus ei anna täna ühelegi riigi struktuurile õigust karmimate normi kehtestamiseks. Nii pani pangaliit liikmetele ette leppida rahapesu tõkestamise meetodites kõigepealt omavahel kokku.

?Kui valmib rahapesu tõkestamise seaduse uus redaktsioon, saab selle normi kehtestada ka seadusandlikult,? lisas Tabur.

Eesti Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärmi andmetel ei puuduta soovitused vaid ELi riikides, Norras, Lätis ja Leedus registreeritud firmasid. ?Nõuded sündisid konsensusena, seega eeldame, et pangad neid ka täidavad,? ütles Talihärm. Pangaliidu täiendavate meetmete eesmärgiks on, et kõik pangad küsiksid maksuvabades ja mõnedes muudes piirkondades registreeritud firmadelt konto avamisel ühesuguseid dokumente.

Talihärmi kinnitusel tegeles nõuete väljatöötamisega Eesti Pangaliidu rahapesu tõkestamise töörühm. Sinna kuuluvad Eesti suuremate pankade töötajad, aga ka siseministeeriumi, finantsinspektsiooni ja rahapesu andmebüroo ametnikud.

SFI (Suntiger Five International) Eesti esinduse juhataja Enn Heinsoo väitel seab Eesti end nimetatud juhendist lähtudes lihtsalt Euroopa riikidega ühele tasemele. ?Rohkem kui kliendi jaoks muutub töö meie jaoks,? lisas Heinsoo, viidates vajadusele rohkem pitsateid koguda. ?Eelkõige tähendavad need nõuded ei midagi muud kui distsiplineerimist.?