Juulist lõppev odava saiajahu ja -vilja sissevool Euroopa Liidust ei pruugi tähendada saia hinna tõusu.
Odavat teravilja tuleb sisse ka kolmandatest riikidest, kellega Eestil on sõlmitud vabakaubandusleping, kirjutab Postimees.
Põllumajandusministeeriumi kaubandusbüroo peaspetsialisti Valli Tamme sõnul on seni EList Eestisse toodud suurem osa imporditavast nisujahust ja ka ligi veerand nisust. Mullu toodi EList 29 198 tonni nisujahu, mis moodustas impordist 83 protsenti, ning 8052 tonni teravilja, mis oli impordist 25 protsenti.
Dotatsioonide toel odavaks muutunud teravilja sissetuleku lõpp ei pruugi Tamme sõnul tähendada siiski odava teravilja sissevoolu lõppu, mis peaks leevendust tooma kohalikule teraviljakasvatajale. ?Sellel aastal on suurenenud import näiteks Ukrainast, kust tulev teravili on samuti siinsega võrreldes odavam,? rääkis ta.
Põlvamaal tegutseva Kaska-Luiga talu peremehe Avo Kruusla sõnul peaks kohaliku teravilja hind teoreetiliselt juulist tõusma, kuid ta ei usu sellesse. ?Tarnijad leiavad kohe mõne teise riigi, kust siinsest odavamat teravilja saada,? lausus ta.
Eesti ühe suurema leivatööstuse ETK Leib turundusdirektori Tõnis Väli sõnul ei too odava euroliidu teravilja ja jahu kadumine kaasa saiatoodete hinna tõusu. ?Praegu on trend ikkagi jahu odavnemisele ning meie küll ei usu, et toodangu hinda peaks tõstma hakkama,? lausus ta.
ETK Leib on seni kasutanud Saksamaalt pärit nisujahu, sest see on kodumaisega võrreldes parema kvaliteediga. Samas tehakse juba praegu proovipartiisid ka kodumaisest jahust ning tulevikus loodetakse Väli sõnul täielikult sellele üle minna.
Seotud lood

5% aastaintress ja kord kvartalis intressimakse: võlakirju saab märkida kuni 30. maini