• OMX Baltic0,98%306,16
  • OMX Riga0,04%868,63
  • OMX Tallinn1,2%2 023,02
  • OMX Vilnius0,84%1 215,6
  • S&P 5000,41%5 916,93
  • DOW 300,65%42 322,75
  • Nasdaq −0,18%19 112,32
  • FTSE 1000,41%8 669,43
  • Nikkei 2250,00%37 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,15
  • OMX Baltic0,98%306,16
  • OMX Riga0,04%868,63
  • OMX Tallinn1,2%2 023,02
  • OMX Vilnius0,84%1 215,6
  • S&P 5000,41%5 916,93
  • DOW 300,65%42 322,75
  • Nasdaq −0,18%19 112,32
  • FTSE 1000,41%8 669,43
  • Nikkei 2250,00%37 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,15
  • 08.07.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lennuhinna määrab veetav kaup

Kui reisilennukitega kaubavedu seab piirid saadetiste mõõtmete ja kaalu suhtes, siis kaubalennukitega on võimalik saata ka suuremõõtmelisi ja raskemaid kaupu.
Lennutranspordi terminalist terminali hind koosneb lennukompanii baastariifist ja erinevatest lennukompanii lisatasudest. Baastariifi kujundab iga lennukompanii omadel põhimõtetel ja see võib sõltuda lähteriigi vedajate konkurentsi tasemest, lendude sagedusest, kaubaruumi täituvusest ja muudest tingimustest. Üldjuhul on suur osa hinnakujundusest seotud pakkumise ja nõudluse suhtega ning kujuneb arvestades konkurentsi.
Estonian Airi kaubavedude juhataja Toomas Orukivi sõnul on nende kaubaveo lennutariifi aluseks vedude kvaliteet, lendude sagedus, käsitluskulude suurus ja turul valitsev hind. Veo omahinda arvestatakse firmasisestel põhimõtetel. Enamik lennukompanii tuludest saavutatakse reisijate veoga, kaubavedu on Estonian Airis prioriteet number kaks. Sama kehtib ka paljudes teistes lennukompaniides, sest keskmiselt on kaubaveo teenistus koguteenistusest 3?15.
Lennukompanii baastariif on tihedalt seotud ka sihtkohaga. Näiteks kontinentidevahelisel kaubaveol on hinnad kõrgemad ka seetõttu, et kaubaruum on piiratum kui kontinentidesisestel vedudel.
Üldjuhul on lennukite täituvus suurem just kontinentide vahel ning seetõttu nõudlus kaubaruumi järgi kõrgem. See omakorda võimaldab hinnataset üleval hoida. Siinkohal on heaks näiteks Finnair, kes sellest aastast vähendas Euroopa- siseseid lende ning suundus Aasia turgude suunas eesmärgiga muuta lennuveod kasumlikumaks.
Baastariifi omahinda on võimalik täpselt välja arvutada kaubalennukite kasutamisel, sest siis on kõik kulud/tulud seotud ainult veetava kaubaga.
Baastariifi kujunemisel on oluline osa ka sellel, kas on tegemist otselennu või kombineeritud lennuga. Kombineeritud lennu puhul on tihti võimalik, et kogu transporti sihtkohani ei opereeri üks lennukompanii. Sel juhul oleneb lennutariif sellest, kuidas kaks lennukompaniid omavahel on kokkuleppele saanud.
Siin on eelis allianssi kuuluvatel vedajatel, kuid ka koostöölepingud alliansiväliselt võivad viia soodsa hinnakujunduseni.
Lennukompaniide lisatasudeks on Eestis hetkel kütuse lisatasu ja turvatasu, mis kehtivad kauba kilogrammi kohta ning arvestusmeetod põhineb kas mahukaalul või reaalkaalul, sõltuvalt lennukompaniist. Baastariifi arvutusmeetod seevastu on kõigil vedajatel ühesugune: 1 m3 on 167 kg ning kliendil tuleb tasuda suurimast kaalust lähtuvalt. Kütuse lisatasu kehtestamine on seotud maailmaturu kütusehinna muutumisega. Seetõttu muudavad lennukompaniid tihti selle lisatasu suurust ning aeg-ajalt ei lisandu seda üldse.
Eelmise aasta 11. septembri sündmused viisid lennukompaniid turvatasu kehtestamiseni, mille puhul firmad üldjuhul lähtusid kindlustuse hindade tõusust. Mõned lennukompaniid kehtestasid turvatasu aga tulenevalt vajadusest kaupade läbivalgustuse järele. Samuti kehtestati teatud riikides sõjariski tasu, mis on seotud kindlustustasude tõusuga kõrge sõjalise riskiga riikides.
Erinevad lisatasud annavad lennukompaniidele võimaluse kiiresti reageerida kulude tõusule. Lisatasude muutmine on alati lihtsam ja kiiremini kohaldatav kui baastariifide tõstmine/langetamine.
Üldjuhul teatavad vedajad lisatasude muutumisest ekspedeerijale ühe nädala ette, kuid esineb ka juhtumeid, mil etteteatamine piirdub ühe päevaga.
Ekspedeerija ja lennukompanii saavad tihti kokkuleppele ka erihindade suhtes, mis väljenduvad baastariifis. Kokkulepete aluseks võib olla regulaarsus teatud suunal, eriline kaubagrupp, näiteks elektroonika või kiiresti riknev kaup, või kaubamahu suurus.
Autor: Helena Roots

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele