PM: Ökoelektri tegijad kaaluvad tagasikäiku

Võrumaal Nursi asula südames asuva vesiveski varemetele pisikest 25-kilovatist hüdroelektrijaama rajav ettevõtja Aimur Kruuse on miljon krooni maksva jaama tasuvusajaks kavandanud 8-10 aastat.

Uue elektrituru seaduse eelnõu lugedes kaalub mees aga jaama rajamise mõttest loobumist, sest see alandaks alternatiivelektri eest makstavat hinda praeguselt 80 sendilt (ilma käibemaksuta) 75 sendile kilovatt-tunni eest kirjutab Postimees.

?Tasuvusaeg veniks vähemalt 12 aasta pikkuseks, see aga võib pangalt laenu saamiseks olla liiga pikka aeg,? lausus Kruuse. ?Kui nii läheb, siis piirdun vaid paisjärvele uue silla ehitamisega, nagu vallale lubatud.?

Hinnamuutuse põhjuseks on eelnõust tulenev muutus hinna arvutamise mehaanikas.

Kui seni maksavad võrguettevõtted alternatiivelektri tootjatele 90% elektri kiiresti tõusvast jaemüügi baashinnast (praegu 1,05 kr), siis uus eelnõu kehtestab hinnamehhanismiks Narva elektrijaamade aeglaselt tõusva tootjahinna (praegu 43-44 senti) korrutise arvuga 1,75.

Seni elasid väiketootjad teadmisega, et alles siis, kui alternatiivenergia maht üldises elektritootmises ületab 2% piiri, hakkab neile makstav hind vähenema, kuid seejuures mitte alla 60% jaemüügi baashinnast. Nüüd asendub see säte ülalkirjeldatud uue mehhanismiga.