Varem sai Euroopast vilja eksportija iga Eestisse müüdud viljatonni pealt ELi kassast 450? 500 krooni. 1. juulist Euroopa Liit enam Eestisse toodavale teraviljale, võile ja piimapulbrile subsiidiume ei maksa. Kahe viimase sisseveoks puuduvad meil vajadused. Viljasubsiidiumide kaotamine tõi kohe esile jutud leiva hinna tõusust.
Esimesel pilgul on selline kartus põhjendatud, sest ajal, mil Eestis rukki hind langes 1300 kroonile tonnilt, lakkasid paljud põllumehed rukist kasvatamast. Oleme muutunud rukkitootjast selle importijaks. Valgamaa talupidajatest on suurim rukkikasvataja Mati Nurm Puide talus. Oma viljakasvatuse on ta üles ehitanud seemnekasvatusele. Nurm ütles, et seemnekasvatus on kulukas, kuid seemneviljamüümine tasub end. Seda, et viljahinnad ELi subsiidiumide kadumise pärast oluliselt tõuseksid, ta ei usu. Tema sõnul pole saladus, et üle Ukraina tuuakse sisse ka odavat vilja Venemaalt ja et piiril deklareeritakse viljahinda häbematult odavalt.
Valgamaal toodavad leiba ja saia ETK Valga Leib ja AS Tettara Tõrvas. Tettara juht Harry Mägi kinnitab, et leivaks kasutavad nad omamaist jahu. Saiajahu tuleb Saksamaalt, sest meie omal ei ole nii head kvaliteeti. Leivatehases mõjutavat toodete hinda rohkem teised hinnatõusud (elektrihinna tõus). Suuri kulutusi on Tettara olnud sunnitud tegema tehase viimiseks tänapäevaste nõudmiste tasemele. Investeerida oleks veel vaja. Mägi ei mõista, miks SAPARDi toetust antakse liha- ja kalatööstustele, aga ei anta leivatehastele.
Valga leivatehases on kavas saiavalmistamisel üle minna kohalikule jahule. Praegu on ETK süsteemis käsil sellealased katsetused Võru ja Paide vabrikutes. Kui seal saavutatakse püsivalt hea kvaliteet, minnakse ka Valgas üle kohalikule saiajahule. Eesti põllumehed suudavad toota ka head saiajahu, aga siiani on probleemiks olnud, et selle kvaliteet ei püsi stabiilselt hea. Kui katsetused korda lähevad, võivad Valga saiad senisest hoopis odavamaks minna. Valgas ollakse arvamusel, et leivahinnaga ei saa mängida, vähemalt lihtleib ja -sai peavad olema kõigile kättesaadavad.
Autor: Urve Sinisalu