EPL: Eesti Päevaleht võis offshore-firmade kaudu maksta varjatud töötasu

Aavo Kokk kirjutab tänase Eesti Päevalehe arvamusküljel, et lehe juhatajana tööle asudes oli üks minu eesmärke kiirelt selgeks teha kõik nn ?bilansi välised vanad asjad?, mis võivad lehele tekitada kulusid ja probleeme.

?Üks minu esimesi telefonikõnesid juba enne Päevalehte tööle asumist oli maksuameti juhtidele,? kirjutab Kokk ?Selgus, et Päevaleht on teinud Diveci vahendusel offshore-firmadega tehinguid ning maksuamet on juba mõningate tehingute vastu huvi tundnud.

Leppisime maksuametiga kokku, et nad teostavad kiire ja põhjaliku revisjoni, millele Päevalehe tänased juhid maksimaalselt kaasa aitavad. Vaatluse alla olid peamiselt aastad 1997-99 ja nagu tollele ajale kombeks, ei olnud piisavalt dokumente, mis avanuks offshore-tehingute täpset majanduslikku sisu.

Nii tugines maksuamet peaasjalikult infole, mida saadi Diveci dokumentidest ja selliselt tegutsedes jõudsime välja summani 1,86 miljonit krooni.

Peamiselt on tegu tehingutega, kus Päevaleht on kandnud raha ühe või teise teenuse eest offshore-firmadele ja sealt on see sularahas välja võetud. Maksuamet väitis, et tegemist on varjatud töötasu maksmisega ja sellest summalt tuleb tasuda tulumaks ja sotsiaalmaks. Meie seda kinnitada ei saanud, aga ei suutnud ka ümber lükata.

Teine osa tehinguid oli seotud Päevalehe maksetega Eestis registreeritud firmadele ja seal kerkis käibemaksu probleem. Diveci juhitavad firmad esitasid Päevalehele mitmesuguste teenuste eest arveid, sealt kanti raha edasi ja võeti siis sularahas välja. Kui tehingud olid teeseldud, nagu maksuamet arvas, siis maksis Päevaleht alusetult riigile vähem käibemaksu.

Praegu oleme maksuametiga arutamas, millise aja jooksul Päevaleht nende poolt nõutud summa tasub. Kui sellega on asjad selged, saame asuda raha sisse nõudma sealt, kust nõuda on. Pean ütlema, et olen saanud huvitava kogemuse võrra rikkamaks ja soovitaksin ka teistel ettevõtetel sarnane protsess võimalikult kiiresti läbida.?