Päevalehe eksjuhid eitavad ümbrikupalka

Eesti Päevalehe uus juht Aavo Kokk kirjutas eilses Eesti Päevalehes, et ettevõte võis aastatel 1997?1999 maksta varjatud töötasu offshore-firmade abil välja kantud rahast.

Eesti Päevalehe endine peatoimetaja Kalle Muuli kinnitas eile, et pole lehes maksud ümbrikupalkadest teadlik.

Muuli ütles, et tema ülesandeks oli määrata lehes honorarid ja palgad. Raha päritolust polnud ta teadlik. Muuli sõnul maksis raha välja raamatupidaja, hilisem finantsjuht Peeter Eomois. Eomois allus omakorda ettevõtte peadirektorile Hando Sinisalule.

Eesti Päevalehe endine peatoimetaja asetäitja Peeter Tali ütles, et tema teada ei makstud Päevalehes ümbrikupalka.

Tali ütles, et ta polnud teadlik offshore-skeemidest, millega raha ettevõttest välja viidi.

ASi Eesti Päevaleht 50 omanik Jaan Manitski ütles, et ta on kuulnud sekeldustest maksuametiga. Ta lisas, et on praegu purjetamas ja pole viimaste uudistega kursis.

Eesti Päevalehe 50 aktsiate omanik Hans H. Luik ja ettevõtte juht Aavo Kokk hoidusid eile kommentaaridest maksuvaidluse teemal.

Eesti Päevalehe peatoimetaja aastal 2000 Hanno Tomberg ütles, et polnud ümbrikupalkade maksmisest teadlik.

?Ma ei osanud küsidagi nende asjade kohta,? nentis Tomberg. Tomberg ütles, et finantstehingud käisid Päevalehes kõik läbi raamatupidamise. Finantstehingutega tegeles peadirektor, kes toona oli Hando Sinisalu.

Sinisalu tunnistas, et oli mingil määral teadlik offshore-skeemist.

Sinisalu ütles, et ei saa tehinguid offshore-firmadega ja saadud raha eest makstud varjatud töötasu pikemalt kommenteerida. ?Ma peaks Aavo Kokaga rääkima,? lausus Sinisalu.

Maksuameti avalike suhete juht Koit Luus ütles, et Kokk on suhteliselt faktirikkalt avanud protsessi, mille käigus on toimunud maksuameti uurimine. Luus ei soovinud täpsustada, kes võttis Eesti Päevalehest offshore-firma kontolt raha välja.

Luus ütles, et Päevalehe juhtum on sarnane TV1 juhtumiga. TV1 puhul oli raha liikumist lihtsam jälgida, sest seal kanti raha offshore-firma kontolt otse töötajate pangaarvetele. Päevalehe juhtumi puhul võeti raha välja sulas. Raha edasise liikumise kohta konkreetset infot pole, kuid vähetõenäoline, et üks inimene kogu raha omale võttis, ütles Luus.