Reedel lõpetasid USA aktsiaturud nädala kõige järsema kukkumisega 11. septembri terrorirünnakust. Põhjuseks polnud siiski järjekordne raamatupidamisskandaal, vaid USA Michigani ülikooli indeks, mis näitas USA tarbijate optimismi järsku langust.
See tekitas kartusi, et eratarbimine, mille arvele langeb 2/3 USA majanduslikust aktiivsusest ning mis on olnud põhiline vedur USA majanduslangusest väljatoomiseks, hakkab järele andma.
?Ei saa välistada, et enne aasta lõppu tuleb majanduse toibumises uus tagasilangus,? ütles ajalehele Washington Times David A. Levy Jerome Levy majandusinstituudist, loetledes riskiteguritena raamatupidamisskandaalide paisumist, börsilanguse jätkumist, dollari kõikumist ning ebakindlat välispoliitilist olukorda.
Analüütikute oodatud tõusu asemel kukkus tarbijausalduse indeks juulis juuni 92,4 punktilt 86,5 punktile, mis on nõrgim seis 2001. aasta novembrist. Languse taga on kaotused aktsiaturul ? ameeriklastest omab aktsiaid üle poole leibkondadest ? ning nõrk seis USA tööturul.
Positiivne on see, et tarbijate kulutusi pole kasvanud rahutus veel vähendanud ? jaekaubanduse käive kasvas juunis 1,1.
2001. aastal alanud majanduslangusest väljasaamiseks peab tarbimine jätkuma, sest firmade investeeringud mõõnavad endiselt ning aasta alguse 6,1 majanduse kasvutempo aeglustub.
Börsi langus süvendab ka USA föderaaleelarve probleeme, vähendades järsult maksutulude laekumisi. Seda peamiselt põhivara müügikasumi maksust, mis on kokku kuivanud koos aktsiatehingute vähenemisega. Reedel teatas USA valitsus, et eelarvedefitsiit kasvab tänavu 165 miljardile dollarile, mis on suurim puudujääk 1994. aastast ning 56 võrra suurem aasta alguses prognoositust. Mullu oli USA eelarve 127 miljardi dollariga plussis.
USA valitsus põhjendab defitsiiti majanduslanguse ning kulutustega terrorismivastasele sõjale. Opositsioonis olevad demokraadid süüdistavad defitsiidis George W. Bushi majanduspoliitikat ja 1,35 triljoni dollari suurust maksukärbet.
Demokraatide hinnangul pole Bush piisava otsustavusega reageerinud ka firmaskandaalidele, mis on järsult vähendanud investorite usaldust. Lisaks sellele, et Bushi läinud nädalal peetud kõnes nimetatud abinõud arvati tagasihoidlikuks, heidavad administratsioonile varju Bushi ning asepresident Dick Cheney ümber kerkinud kahtlused insaider-tehingutest ning raamatupidamisnumbrite ilustamisest.
Ka ameeriklaste usaldus Valge Maja majanduspoliitika suhtes on vähenenud. Kui mullu oktoobris toetas seda 72 ameeriklastest, siis juunis viimase CNN/USA Today küsitluse järgi 58. 67 vastanutest tunnistas, et börsil toimuv on vähendanud nende usaldust majanduse käekäigu vastu ning 58 pidas skandaalide tõttu aktsiatesse investeerimist vähem tõenäoliseks.
Täna esineb president Bush kõnega USA majanduse seisust, homme annab Senati panganduskomitees poolaasta majandusülevaate USA Keskpanga juht Alan Greenspan. Seal tuleb tal tõdeda kasvanud ohtu aktsiakursside langusest, ehkki 1996. aasta tasemest, mil ta esmakordselt aktsiakursside ?irratsionaalse vohamise? eest hoiatas, on DJ indeks 36 plussis ning Nasdaq umbes samal tasemel. Nii võiks korrektsioon veel kesta.
Hetkel kuum
Võlad ulatuvad miljoniteni
Sel nädalal avalikustab mitu olulist firmat oma majandustulemused, millest analüütikud ootavad eelkõige realistlikumaid prognoose. Muu hulgas avaldavad andmed Apple Computer, General Motors, eBay, Motorola, Nokia ja Ericsson.
Euroopa ei arva, et raamatupidamisskandaalid piirduvad vaid USAga, ning astub samuti samme järelevalve tõhustamiseks.
?Enroni, WorldComi, Xeroxi jt tõstatatud probleemid on meie kõigi probleemid, millele me peame kiiresti lahenduse leidma,? ütles läinud nädalal Euroopa Komisjoni siseturu volinik Fritz Bolkestein. ?Vaid rumalad teevad näo, et viimase aja sündmused Ameerikas ei võiks siin korduda.?
Samal seisukohal on Jaap Winter, kes kuulub Euroopa Liidu kõrgetasemelisse ekspertkomisjoni, mille ülesandeks on sellest aspektist üle vaadata ELi ettevõtlust reguleerivad seadused. ?Samasugused skandaalid võivad puhkeda Euroopas,? ütles Winter, Euroopa firmad on sarnaselt USA ettevõtetega ?olnud surve all esitada ebarealistlikke tulemusi?.
23. juuliks on Bolkestein kokku kutsunud Euroopa järelevalveorganisatsioonide kohtumise, et arutada abinõusid firmakuritegevuse tõkestamiseks. Sügiseks, septembriks-oktoobriks, valmivad ekspertkomisjonil ettepanekud uutest avalikustamisnõuetest ELi firmadele, mis peaksid tagama aktsionäride parema kaitse.
Ühtlasi loodab Euroopa võita USA skandaalidest tunnustust Euroopas välja töötatud rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele IAS, mille Euroopa börsifirmad peavad kasutusele võtma 2005. aastast. IASi erinev lähenemine USA GAAPist oleks pankrotistunud Enroni probleemid väidetavalt palju varem päevavalgele toonud. Praegu USA IASi ei tunnista, läbirääkimised kompromissi üle aga käivad.