• OMX Baltic0,53%304,79
  • OMX Riga0,04%868,63
  • OMX Tallinn0,46%2 008,2
  • OMX Vilnius0,55%1 212,09
  • S&P 5000,29%5 909,46
  • DOW 300,55%42 283,47
  • Nasdaq −0,34%19 080,88
  • FTSE 1000,57%8 633,75
  • Nikkei 225−0,98%37 755,51
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,4
  • OMX Baltic0,53%304,79
  • OMX Riga0,04%868,63
  • OMX Tallinn0,46%2 008,2
  • OMX Vilnius0,55%1 212,09
  • S&P 5000,29%5 909,46
  • DOW 300,55%42 283,47
  • Nasdaq −0,34%19 080,88
  • FTSE 1000,57%8 633,75
  • Nikkei 225−0,98%37 755,51
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,4
  • 17.07.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuumal suvel jääb ventilatsioonisüsteemist väheks

Inimeste töövõime langeb kordades. Tundub, et värske õhk on kogu majas otsa saanud.
Sellise olukorra lahendamiseks on ainult üks võimalus ? paigaldada korralik jahutussüsteem. Minult on tihti küsitud, mitu ruutmeetrit kontoripinda ühe või teise seadmega on võimalik jahutada. Olen kohanud isegi seadmete müüjaid, kes selliseid numbreid klientidele välja pakuvad. Kahjuks on ainult ruumi pinna või ruumala teadmisest seadmete valikuks väga vähe abi.
Välja on vaja arvutada toa soojuskoormus ning hinnata kohapeal konkreetsete tehniliste lahenduste otstarbekust ja paigaldamisvõimalusi. Parim oleks kohale kutsuda kogend jahutussüsteemide paigaldusfirma spetsialist.
Arvuta soojuskoormus
Õige jahutusvõimsusega seadme valikuks peame kõigepealt kokku liitma kõik ruumis tekkivad soojuseraldised.
Kõige suuremaks soojuskiirguse allikaks on enamjaolt aknad. Üks ruutmeeter aknapinda kiirgab suvel päikesepaistelise ilmaga 80?400 W sooja. Kiirguse võimsus oleneb akende paigutusest ilmakaarte suhtes, kasutatavatest klaasidest, kardinatest ja markiisidest. Kõige suurema soojuskoormuse annavad lõunas ja läänes paiknevad katusaknad.
Järgmiseks arvutatakse tehniliste seadmete ning valgustuse soojuskoormused. Üldjuhul võetakse nende soojuskoormus võrdseks tarbitava elektrivõimsusega. Erandi moodustavad külmikud, kus soojuskiirgus tekib külmiku jahutuse ja kompressori tarbitava elektrivõimsuse summana.
Kolmandaks tuleb arvestada ruumis viibivate inimestega. Iga inimene eraldab keskmiselt 100 ? 120 W energiat.
Kui ventilatsioonisüsteemis puudub eraldi jahutus, siis tuleb arvestada iga kuupmeetri sissepuhutava õhu kohta 2 W jahutusvajadust.
Täpse tulemuse saamiseks tuleks arvestada ka toa seintest, lagedest ning põrandatest eralduva kiirgusega, kuid praktikas on ta nii väike, et jäetakse tihti arvutamata.
Vali seadmed
Kui ruumi soojuskoormused on arvutatud, saame hakata seadmeid valima. Esmalt määrame ära vajaliku jahutusvõimsuse. Valitud jahutusvõimsus peaks ületama 10?20 arvutuslikke soojuseraldisi, et vältida seadmete ülekoormust kuumemate ilmadega. Seejärel hakkame valima konkreetset tehnilist lahendust.
Jahutussüsteeme võib jämedalt jagada kahte gruppi külmakandja alusel:
Veejahutussüsteemid ? sarnanevad oma tööpõhimõttelt vesikeskküttesüsteemile, kus on üks tsentraalne veejahuti ning terastorustike kaudu jagatakse jahutatud vesi ruumides paiknevatesse jahutuspaneelidesse või ?konvektoritesse laiali. Veejahutussüsteeme kasutatakse eelkõige uusehitistel ja suuremate süsteemide puhul. Veejahutussüsteemi eeliseks on suur töökindlus, sujuv temperatuuri reguleerimisvõimalus ning keskkonnasõbralikkus. Puuduseks on töömahukas ja kallis süsteemi väljaehitamine.
Freoonjahutussüsteemid ? koosnevad ühest või mitmest aurustuspatareiga varustatud siseelemendist, freoonitorustikust ning kompressorit ja freoonijahutit sisaldavast väliselemendist. See süsteem on tänu oma kompaktsusele ja suhteliselt väikese läbimõõduga kergelt paigaldatavale torustikule eelistatud valmis hoonete ning väiksema võimsusega süsteemide väljaehitamisel.
Igas olukorras ja vastavalt omapäradele ja kindlasti ka rahakoti suurusele on võimalik leida optimaalne tehniline lahendus jahutussüsteemi väljaehitamiseks. Sama aga ei tohi unustada, et sisekliimat saab parandada ka tunduvalt odavamalt näiteks paigaldada akendele päikesevarjud võikasutada selektiivklaase.
tabel
Autor: Urmas Hiie

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele