Majandusest saab Bushi komistuskivi

Järjest vähem ameeriklasi on rahul sellega, kuidas president George W. Bush tüürib majanduspoliitikat. Enam kui riigikaitse, mida tähtsustab president, erutab ameeriklasi praegu dollar ja aktsiainvesteeringute saatus. Meediaväljaanded kirjutavad, et Bush juunioril on sama risk majandusega alt minna nagu omal ajal Bush seenioril.

Muret teeb Bushi majandusmeeskonna nõrkus. Praegu, kui USA aktsiaturg on kukkunud enam kui ühegi teise presidendi ajal (ca 28%), tippfirmade skandaalid tekitanud USA ettevõtete ja Ameerika kapitalismi vastu sügava usalduskriisi ning dollar kõigub, pole Bushil ?oma Robert Rubinit? (rahandusminister Bill Clintoni ajal) ehk tugevat eestkõnelejat, kes turud maha rahustaks. Asepresident Dick Cheney? maine on rikutud väidetavatest seotusest raamatupidamispettustega, rahandusministrit Paul O?Neilli teatakse rohkem Aafrika-turneest Bonoga, Bushi enese kaks viimast esinemist hinnati sisu poolest kahvatuks.

Küsitavusi tekitab ka Bushi majanduspoliitika. Robert Rubin nimetab ajakirjas Newsweek 1,5 triljoni dollari suurust maksukärbet USA majandusele suuremaks ohuks kui raamatupidamisskandaale. See tähendab naasmist defitsiiti, mis võib tänavu tõusta 165 mld dollarile. Ühtlasi viitab see tõsistele valearvestustele majanduse seisu hindamisel. Terasetollide ning põllumajandustoetustega on pingestunud USA suhted kaubanduspartneritega ja kannatanud kokkuhoiu-retoorika.

Bushi tegevust toetab viimase Newsweeki küsitluse järgi 65% ameeriklastest võrreldes 88%ga 11. septembri terrorirünnakute järel. 42% arvab, et korporatiivse kuritegevuse ohjamisel on Kongressi demokraadid edukamad kui Bush (toetus 36%), presidendi majanduspoliitika kiidab heaks 39% ameeriklastest.

President ise ja keskpanga juht Alan Greenspan toonitavad, et börsil toimuvast hoolimata on USA majanduse alusnäitajad tugevad. Usalduskriisi süvenemine võib aga needsamad näitajad eesotsas ameeriklaste tarbimishuviga varsti ohtu seada.