PM: Omavalitsustes lokkab laenubuum

Rahandusministeeriumi andmetel ületas seaduses sätestatud laenukoormuse piirmäära 75% eelarvest mullu kümme Eesti omavalitsust. Seaduses sätestatud 20protsendilisest lubatud laenude tagastamise ja intresside tasumise piirmäärast kinnipidamisega ei tulnud toime kaheksa omavalitsust.

Kui keskvalitsuse ülejääk ulatus tänavu esimesel poolaastal 1,2 miljardi kroonini, siis laiutas kohalike omavalitsuste koondeelarves 112 miljoni krooni suurune puudujääk. Raskustesse on sattunud esialgu siiski vaid Püssi linn, kelle arved kohtutäitur aprillis Hüvitusfondi nõudel arestis.

2001. aastal võtsid Eesti kohalikud omavalitsused 115 miljoni krooni võrra rohkem laenu kui aasta varem, mis teeb aastaseks kasvuks 18,75%. Suurima suhtelise laenukoormusega omavalitsuste edetabelit juhib Võhma linn, kelle laenukoormus eelarve suhtes on 167% ehk 13,4 miljonit krooni.

Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste talituse juhataja Sulev Liiviku kinnitusel pole suurenenud laenude ja eelarve tulude suhe. Omavalitsuste kogu laenukohustuste suhteks kohalike omavalitsuste puhastatud eelarvete kogusummasse oli mullu 32,3%, aasta varem oli näitaja 34,3%. Samal ajal kui laenuportfelli maht kasvas 9,3%, kasvas eelarve puhastulude maht 15,9%.