Riigieelarvel priske ülelaekumine

Maris Lauri ütlust mööda ei ole rahandusministeerium esitanud ülelaekumise põhjusi, samuti ei ennusta maailma majanduse areng hüpet. ?Majanduskasvu võivad mõjutada edasi lükatud kulutused või tulud, mida ei tule,? ütles Lauri.

Peaminister Siim Kallase hinnangul pole põhjust olla maailma majanduse arengu suhtes pessimistlik. ?Pärast 11. septembrit soovitas Maailmapank kärpida riigieelarvet 1 miljard krooni, kärpisime 500 miljonit. Praegu võime öelda, et eelarvesse laekub 1 miljard krooni rohkem,? ütles Kallas.

Hansapanga analüütik Maris Lauri: ?Ma saan aru, et lähenemas on valimised ja see tekitab kiusatuse rohkem kulutada.?

Ühispanga analüütik Sven Kunsing: ?Tahaks küll uskuda, et Eestis valimisvõitlus ei kujunda inimeste igapäevaelu, kuid paraku on valimistel Eestis oluline roll.?

Eesti Pank soovitab kanda riigieelarve ülelaekumine stabilisatsiooni reservfondi.

Valitsuse pressikonverentsil Äripäeva ajakirjaniku esitatud küsimusele, miks peaminister toetab lisaeelarvet ja mitte raha panemist stabilisatsioonifondi, ütles peaminister: ?Aga ma küsin teilt vastu, et miks peaks panema raha stabilisatsioonireservi?? Äripäeva ajakirjaniku soovituse kasutada ülejääki tulumaksu alandamiseks hindas Kallas heaks ja tunnistas, et pole sellele mõelnud.

Kallas ütles, et ta ei pea põhjendatuks eelarvesse ülelaekunud raha eraldamist stabilisatsiooni reservfondi. ?Sealt ei saa seda pärast kätte,? ütles Kallas. Stabilisatsioonireservi kasutamiseks on vajalik Riigikogu toetus.

Peaministri ütlust mööda on reservi kogunenud 2 miljardit krooni piisavalt suur Eestit puudutavate löökide peatamiseks.