Eesti Linaliidu juhi Jüri Variku sõnul ei kasvatata praegu Eestis peaaegu üldse lina, ometi oleks see põllumajandusharu erakordselt tulus.
Eesti linatööstuse jaluleaitamiseks kuluks linakasvatajate hinnangul 100 miljonit krooni, see summa teeniks end tasa nelja-viie aastaga, kirjutab Postimees.
Kahe maailmasõja vahel ja ka varem oli lina kasvatamine eriti lõunaeestlaste jaoks oluliseks sissetulekuallikaks. Lina kasvatati jõudsalt ka nõukogude ajal. Kuid pärast taasiseseisvumist vanad linatöötlemistehased amortiseerusid ning linaliidu juhi Jüri Variku sõnul tuleks odavam uued ehitada kui vanu tehaseid remontida.
Varik on koostanud põhjaliku linakasvatamise ning -töötlemise arengukava 15 aastaks. Selle ajavahemiku möödudes oleks lina töötlemist täiel määral rakendades võimalik tõsta selle põllumajandus- ning tööstusharu käive 5-6 miljardi kroonini ning kasum 1,2-1,3 miljardini. Tööd saaksid 1500 inimest ning täiendava sissetuleku ligi 4000 talunikku, prognoosib Varik.
Põllumajandusminister Jaanus Marrandi aga leiab, et linakasvatajad peaksid ennekõike ise korraliku äriplaani tegema ning investorid leidma. Ainult sel juhul võiks riik mõningal määral linatootmisele õla alla panna, rääkis Marrandi.