Haldusreform jättis Otepää loodetud kokkuhoiuta

Sarnaselt teiste ühinenud omavalitsustega ei saanud ka Otepää-Pühajärve riigilt sellist nn preemiasummat, nagu viimane alguses lubanud oli ehk siis miljon krooni kummalegi ühinejale. Kahest loodetud miljonist saadi lõpuks kätte 660 000 krooni.

2500 elanikuga Otepää linn ja 2100 elanikuga Pühajärve vald ühinesid Otepää vallaks 1999. aastal. Vajaduse ühineda tingis eelkõige see, et piirkonna tähtsamad turismiobjektid ja tööandjad asusid valla territooriumil, linnaelanikud käisid vallas tööl ning maksud laekusid suuremalt jaolt valda. Illustratsiooniks sellele olid ka vallaametnike palgad suuremad kui kolleegidel linnas. Algselt loodeti kahe valla liidust märgatavat halduskulude kokkuhoidu, mida aga ei tulnud. Tõsi, ametnike arv on küll vähenenud, kuid samas on tõusnud nende palgad.

Endine Pühajärve vallavolikogu esimees ja üks omavalitsuste liitumise eestvedajaid Jüri Kork näeb haldusreformi tagajärgi ka ettevõtja seisukohalt, sest tema põhiline tegevus on praegu Pühajärve Puhkekodu juhtimine. Korgi sõnul on ettevõtjale paljud toimingud lihtsamaks läinud, näiteks varem pidi kahe omavalitsuse piiril asuv ettevõte hankima load ja kooskõlastuselt mõlemalt omavalitsuselt, mis võttis tavaliselt topeltaja. ?Eks see olukord ikka varem naljakas oli, mõned vallaametnikud istusid kõrvuti, aga kumbki töötas erineva valla tarvis,? meenutab Kork. ?Samuti oli palju paberitööd lasteaedade ja koolide tasaarveldustega.?

Aga päris rahul pole Kork ka praeguse asjaajamisega vallas: ?Vallavolikogu liikmetel on kõigil oma huvid mängus, samad firmad võidavad pidevalt hankeid ning üldse ei hiilga tänane vallavalitsus erilise ettevõtjasõbralikkusega.? Kork räägib, kuidas vallavalitsuse süül hilines tal bowling?u-saali ja ujula projekteerimine kahe kuu võrra ning nüüd vaevalt ajaveetmiskoht jõuluks valmis saab.

Kork on kuri ka selle peale, et vallavalitsuses pole tööl inimest, kes turismimajandusest midagi teaks. ?Vallavalitsuse kohus oleks promoda Otepääd kui turismipiirkonda tervikuna, sest kui iga ettevõte seda eraldi teeb, on see kallim ja ei pruugi olla nii tõhus,? räägib Kork ning märgib, et ainuüksi Pühajärve Puhkekeskuse turunduskulud aastas on umbes 600 000 krooni. Lähemal ajal lubab ta koos teiste turismiarendajatega viia asja nii kaugele, et vallavalitsuses asuks tööle üks abivallavanem turismi alal.

Tiit Vähi suurosalusega Pühajärve Puhkekeskus on ?ellu ärganud? viimase paari aasta jooksul ning linoleumpõrandatega majutuskohast on saanud tasemel hotell ja taastusravikeskus, kuhu soomlasi veetakse busside kaupa ning kus nädalavahetusel on raske leida vaba tuba. Raha on kulunud ümberehitustele 36 miljonit krooni ning veel 25 miljonit kulub bowling?u-saali ja ujula ehitamiseks. Nelja aastaga on ettevõttes töökohtade arv kasvanud 23-lt 63-le.

Otepää elu mootoriks ja lugematute teenindusettevõtete toitjaks on viimastel aastatel saanud suusatamine, täpsemalt Eesti Olümpia Õppetreeningkeskus Tehvandi. Tänaseks on Tehvandi saanud maailmas sama kuulsaks suusakeskuseks kui näiteks Lahti või Falun ning siin korraldatavate rahvusvaheliste võistluste kalender muutub järjest tihedamaks.

Järgmise aasta sügisel peaks valmis saama Tehvandi uus hüppemägi, mille projekteerimine praegu käib. Hüppemäe ehitus läheb maksma 53,5 miljonit krooni ning Tehvandi keskuse direktor Jüri Kull loodab, et valitsus otsuse raha eraldamise kohta ka varsti vastu võtab. ?Rahvusvahelise Suusaliidu tasemel on ka juttu olnud, et kui Eesti riik otsustab seda objekti finantseerida, on ka nemad nõus siia raha panema, kuni poole investeeringute mahust,? räägib Kull. Hüppemäe ehitamisega aga on kiire, sest esimene rahvusvaheline võistlus toimub sellel juba 2004. aasta jaanuaris.