Eesti majandus kosub

Hetkeolukord Eesti majanduses on hea ja väljavaated positiivsed, kuid lähitulevik ei ole siiski päris pilvitu. Esimeses kvartalis toimus Eesti majanduses kasvu aeglustumine, millele rahandusministeerium on ka eelnevalt viidanud. Peamiselt avaldas sellele mõju väliskeskkond ? maailmamajandus ei ole veel taastunud ning see annab tunda Eesti ekspordis. Põhiline kasvumootor oli jätkuvalt sisenõudlus. Kasvu aeglustumine oli ootuspärane ? väikese avatud majanduse kasvu ei suuda sisenõudlus kaua ülal hoida. Samas oli sisemajanduse kogutoodangu 3,2 kasv veidi kiirem, kui ministeerium ennustas. See andis alust tõsta aastakasvu prognoosi 4,0-lt 4,3-le. Prognoosi põhiline eeldus on, et maailma suurriikide majanduskasvu taastumine jääb aasta teise poolde. Välisnõudluse oodatav taastumine ja sellest tulenev ekspordi suurenemine peaks kiirendama ka meie majanduskasvu.

Sisenõudlust toetab tänavu Euroopast ülekanduv ekspansiivne majanduspoliitiline keskkond ehk rekordiliselt madalad intressimäärad. Mõju avaldavad ka lihtsustunud laenutingimused. Sisenõudluse komponentidest on kiireimat kasvu oodata investeeringutes ? Eesti ettevõtted peavad tootmist jätkuvalt restruktureerima, et viia see vastavusse ELi nõuetega. Suurema panuse annab ka valitsussektori kapitalikulutuste suurenemine (põhiliselt teedeehituses).

Majanduse oodatust veidi kiirem kasv peegeldub riigieelarve tulude heas laekumises. Kaasa on aidanud ka maksude parem administreerimine. Tulude hea laekumine lubab valitsusel koostada tänavu juba teist lisaeelarvet. Lisaeelarve projekti koostamisel lähtus rahandusministeerium põhimõttest, et sellega ei suurendataks jooksvaid kulutusi, mis tõstaksid vaid baasi järgmise aasta eelarve tegemiseks.

Lisaeelarve koostamise mootor on asjaolu, et ettevõtte tulumaksu laekub kevadel prognoositust enam 150, sotsiaalmaksu 130 ja käibemaksu 200 miljonit ning alkoholi-, tubaka- ja mootorsõidukiaktsiisi kokku 233 miljonit krooni. Tulusid varadelt laekub rohkem 35 miljonit krooni.

Kõigil ülelaekumistel on oma põhjused. Nt alkoholiaktsiisil on need nii musta turu osakaalu vähenemine kui ka alkoholiladude süsteemi kehtestamine. Tubakaaktsiisi ülelaekumise põhjus on oodatust suuremad importkogused, aktsiisimäärade tõstmisest tingitud hinnatõus ei ole tarbimist olulisel määral vähendanud. Mootorsõidukiaktsiisi hea laekumise põhjus on kiirelt kasvanud autokaubandus ? uute autode müük on rekordtasemel. Ettevõtte tulumaksu eduka laekumise põhjuseks on suured dividendimaksed ning korralik laekumine erisoodustustelt. Sotsiaalmaksu prognoosi lubas tõsta tööhõive ja keskmise palga oodatust kiirem kasv.

Eesti majandus jääb välisnõudluse suhtes tundlikuks ning seetõttu on riskid seotud eelkõige heitliku väliskeskkonnaga. Suvises majandusprognoosis on rahandusministeerium eeldanud välisnõudluse taastumist aasta teises pooles, kuid maailmamajanduse hetkeolukord on habras. Mainigem või raamatupidamisskandaale USAs ja üha laienevat usalduskriisi korporatiivse Ameerika vastu, jätkuvat madalseisu Jaapanis ning pinevat olukorda Lähis-Idas.

Muude riskiteguritena võib mainida nii naftahindade kui nõrgenenud USA dollari suhtelist määramatust, mis võivad oluliselt mõjutada Eesti põhilisi kaubanduspartnereid. Väikeriigi sisenõudlus ei ole aga väliskaubandusmahtude taastumise edasilükkumisel jätkusuutlik, ohustades normaalse kasvu taastumise väljavaateid.

Sisemaistest riskidest on märkimisväärseim esimese kvartali suur jooksevkonto defitsiit, mis ulatus ligi 15ni SKTst. Sellist puudujääki ei ole Eesti enam võimeline finantseerima võlgu mittetekitavate kapitalivoogudega, liigne võlgu elamine vähendab aga riigi rahvusvahelist usaldust. Teine ohusignaal on kiire palgakasv, mis juba viis kvartalit järjest ületab tootlikkuse kasvu.

Eesti potentsiaalseks majanduskasvuks võib hinnata 5?5,5 aastas, prognoosides oleme eelkõige seoses jätkuva ELi struktuurivahendite sissevooluga arvestanud aga püsiva 6 aastakasvuga. Eelkõige toetab kasvu stabiilne makrokeskkond koos valuutakomitee süsteemi, seda toetava fiskaalpoliitika ja liberaalse kaubanduspoliitikaga. Pikemal perioodil hakkavad üha tugevamat mõju avaldama nii struktuurifondide investeeringute kui struktuursete reformide välismõjud, mis kajastuvad eelkõige majanduse pakkumispoole tugevnemises ja ettevõtete konkurentsivõime püsimises.

Jooksevkonto defitsiit väheneb keskpikas perspektiivis ca 6-le SKTst, mida võib pidada jätkusuutlikuks, kuna see on suures osas kaetud võlgnevust mittetekitavate kapitalivoogudega. Ka tasakaalustatud eelarvele suunatud fiskaalpoliitika aitab vältida liigse jooksevkonto puudujäägi tekkimist.

Keskpika perioodi riskid tulenevad eelkõige struktuursete reformide kiirusest ja efektiivsusest ning puudutavad peamiselt tööjõuturgu. Töötuse määra pikaajaline langustrend sõltub eelkõige struktuurse töötuse vähendamisest. See aga sõltub otseselt kutseharidusreformist ning aktiivse tööturupoliitika rakendamisest.