Minister astub kadunud raha pärast tagasi

Seadusest tulenevalt Kultuurkapitali nõukogu esimehe kohuseid täitev kultuuriminister viitas oma lahkumisotsust poliitilise vastutusega põhjendades raha kadumisele Kultuurkapitalist. Kivi sõnul sai ta Kultuurkapitali pearaamatupidajalt avalduse võtta tegevdirektorilt Avo Viiolilt finantstehingute tegemise õigus, sest viimase tegevuse tulemusena on tekkinud Kultuurkapitali kontodele vähemalt 6,5 miljoni kroonine puudjääk. Ministeeriumil on tänaseni saamata Kultuurkapitali mullune aruanne.

Kivi pöördumise alusel algatas kaitsepolitsei kolmapäeval kriminaalasja Viioli tegevuse uurimiseks ja pidas mehe kahtlustatavana 48 tunniks kinni.

Kaitsepolitsei komissari Henno Kuurmanni sõnul algatati kriminaalasi kriminaalkoodeksi paragrahvide järgi, mis käsitlevad ametiseisundi kuritarvitamist ning suures ulatuses riisumist ametiseisundi kuritarvitamise teel. Nende paragrahvide järgi kohtus süüdimõistmise korral ootab süüalust maksimaalselt kuni kaheksa-aastane vangistus.

Kuurmann lausus, et Viiol keeldus advokaadi teenustest. Viioli vahi all pidamise otsustab uurija täna, see võidakse asendada leebema tõkendiga.

Konkursi läbinud Viiol asus Kultuurkapitali tegevdirektori kohale 1995. aastal, enne seda töötas ta kõrgemas kommertskoolis EBS.

Kultuuriministeeriumi kantsleri Margus Allikmaa sõnul pole varem Kultuurkapitali aruannetega probleeme olnud. ?Aastaaruannet hakati nõudma jupp aega tagasi, öeldi, et tuleb-tuleb,? selgitas kantsler. ?Siis selgus, et audiitoriga pole lepingut sõlmitud. Seejärel hakati nõudma selgitust.?

Allikmaa möönis, et pearaamatupidaja pidanuks varem reageerima. Samas oli pearaamatupidaja tema sõnul Viiolile järelepärimise saatnud juba aprillis.

Kultuurkapitali teabejuht Ainiki Väljataga lausus, et tavakohaselt esitas Kultuurkapital auditeeritud aastaaruande nõukogule iga aasta 1. maiks. Samuti lisas ta, et Kultuurkapitali tegevust on lisaks audiitoritele 1997. aastal kontrollinud ka riigikontroll.

Kultuurkapitali seaduse kohaselt teostab selle raha kasutamise üle järelevalvet kontrollikomisjon, kelle koosseisu kinnitab kolmeks aastaks Kultuurkapitali nõukogu, samuti riigikontroll, ning nõukogul on õigus kutsuda Kultuurkapitali tegevuse kontrollimiseks audiitor.

Rahandusminister Harri Õunapuu avaldas eile meedias kahtlust, et Kultuurkapitalist kadunud raha kulutati hasartmängude peale. ?Ma ei ole veel üksikasjadega kursis, aga hasartmängudega on siin tegemist,? ütles rahandusminister. Ta lisas samuti, et teda paneb imestama raha kadumine Kultuurkapitali arvetelt alles nüüd, kuigi Viiol oli raha kõrvaldanud juba aastast 1999.

Rahandusministri nõunik Anneli Rõigas ütles hiljem täpsustavatele küsimustele vastates, et ministri väited raha pikemaaegsest kõrvaleliikumisest ning selle kasutamisest hasartmängudeks põhinevad infol, mille minister sai eile. ?Samas, kõik selgub juurdluse käigus. Meie jaoks on oluline see, et asi saaks lahenduse,? lisas ta.

Kultuurkapitali tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri ning kehakultuuri ja spordi toetamine. Kultuurkapitali peamised tulud laekuvad alkohoolsete jookide ja tubakatoodete aktsiisist ja hasartmängumaksust, lisaks veel tehtavad annetused ja pärandused. Kultuurkapitali 2002. aasta eelarve maht on 83 miljonit krooni.