BankruptcyData.Com-i andmetel läks USAs möödunud aastal pankrotti 257 börsiettevõtet ning selle aasta algusest kuni praeguseni on registreeritud juba 129 investori õudusunenägu.
Kuigi aasta lõpuni on veel kõvasti aega, on 2002. aastal pankrotti läinud ettevõtete pankrotieelne varade kogumaht saavutanud juba kõigi aegade rekordi.
Kui 2001. aastal ?aitas? energeetikagigandi Enron pankrot tõsta pankroti läinud börsiettevõtete varade kogumahu 258,6 mld dollarini (4,1 mld krooni), siis praeguseks ajaks ulatub pankrotti läinud ettevõtete varade kogumaht juba 267,6 mld dollarini (4,3 triljonit krooni).
Kõige suurema panuse on andnud selle aasta 21. juulil pankrotti läinud USA suuruselt teine kaugkõneoperaator ja internetiteenuse pakkuja Worldcom, mille varade maht ulatus viimase majandusaruande põhjal 103,9 mld dollarini (1,7 mld krooni).
Võrdluseks võib tuua, et Eesti Telekomi varade maht jääb sellele alla üle 400 korra.
Varade mahu poolest lõi Worldcom USA ajaloo eelmist suurimat pankrotipesa Enronit ligi kaks korda. Enroni varade maht oli enne möödunud aasta 2. detsembrit, kui ta pankrotti läks, 63,4 mld dollarit.
Viimase aasta suurt pankrotilainet ilmestab seik, et USA ajaloo kümnest suurimast pankrotipesast koguni kuus on jäänud selle perioodi sisse.
BankruptcyData.Com-i andmetel on kõige riskantsemad telekommunikatsiooni- ja kaabeltelevisioonisektori ettevõtted. Nemad on pakkunud selle aasta kümnest suurimast pankrotipesast koguni kaheksa. Nende vahele on ennast surunud vaid jaekaubandusettevõte Kmart ja lennukompanii US Airways, kellest viimane teatas 11. paragrahvi alla minekust 11. augustil ehk vaevalt poolteist nädalat tagasi.
Paragrahv 11 (ingl k Chapter 11) tähendab juriidiliselt seda, et ettevõtte otsib kohtu kaudu võlausaldajate eest kaitset pankroti vastu, kuid sisuliselt loetakse seda ettevõtet siiski pankrotis olevaks.
Miks siis ettevõtted üldse pankrotti lähevad?
SmartMoney.com-is on Monica Rivituso selle hästi lahti seletanud.
Kuigi igal ettevõttel on individuaalseid põhjusi, on ühine pankrotini viiv põhjus siiski olemas. Selleks on tohutu võlakoormus, alustab Rivituso.
Suurte võlgadeni on viinud ettevõtteid see, et möödunud kümnendil kasvasid ja kasvatasid nad ennast vahendeid valimata, võttes oma arenguks ja tegevuseks kaela suuri laene. Nüüd on see endaga kaasa toonud probleemid.
Kui ettevõtte majandusolukord halveneb, on reitinguagentuurid kärmed alandama ettevõttele antud krediidireitinguid.
Madalamale kistud reitingud tähendavad ettevõtte jaoks aga kõrgemaid laenukulusid. See tähendab omakorda väiksemaid kasumeid (või siis suuremaid kahjumeid) ning teeb närviliseks suuremad laenuraha andjad ehk siis pangad.
Kui korporatsioonil tekib probleem oma laenukoorma juhtimisega, satub löögi alla teadupoolest ka ettevõtte aktsia.
Võtame vaatluse alla Worldcomi, mis kandis oma pankrotti minekul turjal hinnanguliselt 41 mld dollarist võlakoormat.
Kaua enne juunikuu lõppu, kui ettevõtte teatas oma 3,8 mld dollari suurusest raamatupidamispettusest, oli aktsia jõudnud juba ära närbuda. Olukord läks pärast pankrotiteadet lihtsalt veidi hullemaks. Kõigi sekelduste tagajärjeks on see, et firma, mille aktsiaga kaubeldi 1999. aastal 64,50 dollaril, maksab nüüd vaid penne.
Veel 90ndatel peeti Worldcomi arengut musternäidiseks. Ettevõtte kasvas mitmete ühinemiste tulemusena väga jõudsalt. 1998. a napsas ta AT&T nina alt 37 mld dollari eest ära kaugkõneoperaatori MCI. Kolm aastat tagasi soovis ta oma kõrget aktsia hinda ära kasutades osta 129 mld dollari eest ära Sprint Com-i, kuid regulaatorid panid sellele käpa peale.
Kiire majanduskasvu ja suurte IT-investeeringute najal oli kasvamine muretu, kuid olukord muutus 1999. aastal, kui ettevõtted hakkasid IT-investeeringuid kokku tõmbama.
Worldcomi suured ühinemistega kaasnenud investeeringud, mida ta möödunud aasta lõpus oma bilansis 50 mld dollari suuruseks hindas, polnud lõpuks peaaegu midagi väärt. Hetkel hinnatakse Worldcomi varade mahtu vaid 15 mld dollarini, mis jääb ainuüksi ta pikaajalistele finantskohustustele kaks korda alla.
Kokkuvõte. Suure finantsvõimenduse ja võlakoormaga ettevõtte aktsionärina võib majanduskasvu õitsedes end väga hästi tunda. Iseasi, kas majanduslanguse korral sellest rõõmu saab tunda.