Reageerib kontrollile, kuid paraku ei vähene

Uuringus käsitletakse suitsetamise levikut ning legaalsete tubakatoodete eelistamise põhjuseid. Selgub, et suitsetajatest, kes ei tarbi illegaalseid tubakatooteid, peab ligi pool (49) salasigarette tervisele ohtlikeks. Illegaalset tubakat ei tarbita peamiselt veel põhjustel, et nende ostmisega toetatakse allmaailma (19), sõpruskonna halvustava suhtumise pärast (18) ning et nende ostmisega rikutakse seadust (16).

Küsimusele, kuidas reageeritakse tubakatoodete hinnatõusule, vastas 66 suitsetajatest, et nad vähendaksid kindlasti mõnevõrra oma sigarettide tarbimise kogust. Samas 56 suitsetajatest läheks hinnatõusu puhul üle odavamate, sealhulgas ka illegaalsete sigarettide ostmisele.

Eeltoodud numbritest võib järeldada, et iga järjekordne tubakatoodete hinnatõus tekitab märkimisväärselt uusi potentsiaalseid salasigarettide tarbijaid. Küsitletute eksperthinnangute alusel ostis 2001. aastal keskmiselt 42 suitsetajatest regulaarselt illegaalseid tubakatooteid. Vastavad näitajad oli 1998. aastal 30 , 1999. aastal 36 ja 2000. aastal 43. Salatubaka osakaal kogu tarbimisest on viimastel aastatel olnud üle 30 protsendi. Seda numbrit kinnitavad ka teised tubakaturu toimimist iseloomustavad parameetrid nagu legaalsete tubakatoodete müügitulemused ning tubakaaktsiisi laekumine.

Illegaalsete tubakatoodete müügikanalite väljaselgitamiseks paluti EKI poolt elanikel avaldada arvamust nende meelest enim levinud müügikohtade suhtes.

Võrreldes varasemate aastate uuringutega on oluliselt vähenenud tänaval käest kätte müük (mis siiski oma 43ga on jätkuvalt enimlevinud). Samas on märkimisväärselt suurenenud salasuitsude ostmine müüja kodust ? kui aastal 2000 oli selle osakaal 23, siis aastal 2001 oli vastav protsent juba 33. Siit saab teha järelduse, et tugevnenud riiklik kontroll on tõrjunud sigarettide salakaubanduse tänavalt korteritesse, kuid pole paraku suutnud seda tegevust oluliselt vähendada. Kodumüügi eripäraks on kindlasti ostja ja müüja suuremad otsekontaktid.

Analoogselt või paralleelselt salaviina müügiga on tekkinud ka salasigarettide turul rahvasuus ?monopolideks? ristitud müügikohad.

Jätkuvalt suur on illegaalsete tubakatoodete ostukohtade seas turgude osakaal (31) ning stabiilsena püsib see kioskites (13).

Endiselt on piirkonniti salatubaka tarbimises liidrikohal Kirde-Eesti. Seal ületab illegaalsete tubakatoodete tarbimine koguni 60 protsendi piiri kogu suitsetajate hulgast! Kusjuures 36 protsenti Kirde-Eestis elavatest suitsetajatest ainult salasuitsu tarbibki. Need arvud peaksid jätkuvalt sundima selle piirkonna politsei- ja tollitöötajaid tõsisemalt tegelema salasigarettide leviku piiramisega.