Halb liikluskultuur tõstab kindlustuse hinda

Nagu mõnest kommentaarist on juba lugeda olnud, asus Eesti Kindlustusseltside Liit tõepoolest seisukohale, et puudub pakiline vajadus liikluskindlustuse seaduse muutmiseks. Kitsaskohad, mida kehtiv seadus sisaldab, on liidu hinnangul pigem tehnilist laadi ja ületatavad, ilma et kahjustataks tarbijate huve.

Euroopa Liidu direktiividest tulenevad olulisimad muudatused oleksid: tariifi kujunemise reguleerimise lõpetamine seaduses (seni oli seaduses säilinud veel minimaalse riskipreemia määratlus, kohustuslik riskikoefitsientide kasutamine ja rohelise kaardi hinnamonopol) ning rohelise kaardi ja sisekindlustuse lepingute ühitamine.

Kindlustusseltide Liit leidis, et neid muudatusi võiks ellu rakendada paralleelselt Eesti liitumisega ELiga, seda enam, et ELis on koostamisel uus liikluskindlustuse direktiiv, mis tõenäoliselt tekitab peagi taas vajaduse meiegi seadust muuta.

Teiseks kaalutluseks liidu seisukoha kujunemisel oli asjaolu, et Eesti ei ole veel ELi liige ja ka rahvahääletuse tulemused ses küsimuses ei ole ju veel selgunud. Seni ei näe liit vajadust sündmustest ette rutata. Praegu kehtiv süsteem toimib enam-vähem normaalselt ja täidab oma ülesannet.

Probleemseim asi Eesti tarbija jaoks on rohelise kaardi ja siseriikliku kindlustuse ühitamine. Neile, kes kasutavad oma sõidukit põhiliselt Eestis, toob see kaasa hinnatõusu. Võidavad need, kes palju ja tihti viibivad oma sõidukiga välismaal. Nende jaoks langevad kulutused kohustuslikule kindlustusele tõenäoliselt märkimisväärselt.

Arvestades asjaolu, et põhiosa tarbijaist kasutab oma sõidukeid peamiselt Eestis, leidis liit, et enamiku tarbijate huvides on pigem kehtiva süsteemi säilimine nii kaua kui võimalik.

Hinnatõusu ega hinnalanguse suurust liit ei prognoosi, liidu liikmed on ses osas avaldanud väga erinevaid arvamusi. Arvesse tuleb võtta sedagi, et samaaegne rohelise kaardi hinnamonopoli kadumine ja konkurentsi tekkimine tekitab omakorda surve hinnalanguse suunas. Sama nähtus oli jälgitav pärast siseriikliku kindlustuse tariifide osalist liberaliseerimist.

Kindlustussummade kehtestamine seaduses ei too kaasa mingisuguseid muudatusi hindades, sest täpselt samad kindlustussummad kehtivad tänagi. Vahe on lihtsalt selles, et seni kehtestas kindlustussummad rahandusminister.

Küll võib prognoosida kindlustussummade kasvu tulevikus ja seda seoses tulevaste muudatustega ELi direktiivides. Rahandusministeeriumi pakutud idee lubada liikluskindlustuse lepingus omavastutust mõjutab samuti hinda.

Kui klient soovib omavastutust (see on vabatahtlik), on tema kindlustusmakse kahtlemata madalam. See on kasulik eelkõige neile liiklejaile, kes suudavad sõita avariivabalt, ja teiseks ilmselt ka neile, kelle omanduses on mitu sõidukit, nt juriidilised isikud.

Omavastutuse valimisel otsust tehes tuleb meeles pidada, et kahju tekitamisel peab poliisiomanik omavastutuse osa ise kinni maksma. Liikluskindlustuse Fond on omavastutuse mõju osas enda hinnangu tariifi käitumisele juba avalikustanud.

Hoopis enam peaks ühiskond teadvustama asjaolu, et viimasel ajal drastiliselt halvenenud liikluskäitumine ja sellega kaasnevad õnnetused viivad kokkuvõttes samuti kindlustuse hinna tõusule. See on midagi, mille vastu saab igaüks meist seista oma igapäevase käitumisega.

Autor: Katrin Hanko