Omavoli jaoks õiguslikku alust ei teki

Nii nagu varem, nii on ka edaspidi isiku ilma õigusliku aluseta väljatõstmine käsitletav kuriteona ja seega kriminaalkorras karistatav. Siit ka lihtne soovitus, et juhul kui kedagi tullakse ilma seaduses sätestatud aluseta välja tõstma, siis tuleb kutsuda politsei, kes siis väljatõstjate suhtes meetmeid rakendab. Siinkohal tuleks rõhutada, et enne 1. juulit sõlmitud eluruumi üürilepinguid käsitletakse tähtajaliste üürilepingutena ning nende ennetähtaegne ülesütlemine on võimalik kas poolte kokkuleppel või eelkõige olulise lepingurikkumise korral. Seega on lepingu ülesütlemise alused võrreldavad varem kehtinud alustega.

Küll muutus üürilepingu ülesütlemise kord. Üürilepingut ei lõpeta enam mitte kohus, vaid üürilepingu ülesütlemine toimub kohase tahteavalduse esitamisega lepingut oluliselt rikkunud lepingupoolele. Kusjuures nii elu- kui ka äriruumi üürilepingu ülesütlemise korral tuleb esitada seaduses sätestatud tingimustele vastav teade, milles tuleb muu hulgas märkida ülesütlemise alus ja ülesütlemise vaidlustamise kord. Seega, elu- või äriruumi üürilepingu ülesütlemiseks peab olema õiguslik alus, eelkõige esinema oluline lepingurikkumine. Lisaks tuleb ülesütlemisel järgida seaduses sätestatud nõudeid. Vastasel korral ei ole ülesütlemine õiguspärane.

Juhul kui üürilepingu ülesütlemine on õiguslikult korrektne, kuid üürnik välja ei koli, siis peab üürileandja pöörduma kohtusse ning nõudma üürniku väljatõstmist. Riigikogu menetluses on hetkel üürivaidluse lahendamise seaduse eelnõu.