EL blokeerib Venemaad

Venemaa poliitiline ja strateegiline kohanemine Läänega jätkub nobedasti. Iga päevaga muutuvad kindlamaks suhted NATOga. Uus suund on pöördumatu, kuid hoolimata hinnast, mida president Putin kodumaal maksab Lääne strateegiate pooldamise eest, mis Venemaal pole kaugeltki nii populaarsed kui Läänes, on majanduslik kasu vähene.

Euroopal ei paista Venemaale oma turgudele parema ligipääsu andmisega kiiret olevat. Euroopa Komisjoni president Romano Prodi kinnitas Euroopa Liidu ja Venemaa tippnõupidamisel mais Venemaa kui turumajandusliku riigi staatust.

See käik oleks pidanud parandama Venemaa pääsu Euroopa turgudele, kuid praegu tundub ebatõenäoline, et ELi liikmesriigid seda nimetust 18. septembriks tunnustavad.

Kuigi see võõrutab firmasid tegelikkusest, müüb Venemaa energiat odavalt inimestele ja tööstusharudele, mis on sotsialismi ajal subsideeritud energiast sõltuvaks muutunud. Ka pole Venemaal õnnestunud rakendada kogu majanduses rahvusvahelisi aruandlusstandardeid.

Kuid Venemaa on korduvalt arutanud nende probleemide põhjusi ELi ametnikega ning osutanud sellele, et reformid käivad. Muutused ei saa toimuda üleöö, kuid isegi kui kõik reformid on jõustunud, jäävad energiahinnad Venemaal madalamaks kui Euroopas. See on Venemaa loomulik eelis energiatootjana. Paistab, et EL soovib Venemaad selle loodusvarade pärast karistada. Meil on rikkalikud gaasi- ja kivisöevarud. Meil on suured loodusrikkused Siberis. Meil on hüdroelektrijaamad. Me toodame odavat elektrienergiat. Sundida Venemaad energiahindu ELi tasemele tõstma on sama naeruväärne kui sundida Hiinat riisi oma inimestele maailmaturu hindadega müüma.

ELi Vene-vastane kaubanduspoliitika pole dumpinguvastane poliitika, vaid otsene protektsionism. Euroopa firmad ei ole nõrgad. Mida nad nii väga kardavad? Venemaa pole piisavalt tugev, et kõigutada Euroopa turu ükskõik millist osa.

Euroopa riikide poliitilised liidrid, kes nii tihti kinnitavad, et on rõõmsad suureneva läheduse üle Venemaaga, peaksid peatama nende ELi asjameeste pingutused, kes tahavad saboteerida ELi ja Venemaa kaubandussuhteid. Vahepeal peab Venemaa mobiliseerima oma diplomaadid, et nad avalikult ja eraviisiliselt põhjendaksid Venemaa seisukohti kõikides ELi pealinnades.

Eurooplased, kes soovivad Venemaaga suhteid arendada ning Euroopa ja Venemaa ettevõtjad, kellel on huvi suurema kaubavahetuse vastu, tuleb samuti lobitöösse kaasata. Kõike seda tuleb teha ruttu, enne 18. septembrit. Vastasel korral hakkavad venelased nägema ?turumajandusliku? staatuse tunnustamist üksnes kui veel ühte Lääne murtud lubadust.