Tööteel kukkumine pole varsti tööõnnetus

Praegu kehtiva töötervishoiu ja -ohutuse seaduse kohaselt tuleb tööteel juhtunud õnnetustest teavitada tööinspektsiooni ja tööandjat, tööandja algatab õnnetuse põhjuste selgitamiseks uurimise ning vormistab vastavad dokumendid ja raporti.

Lisaks sellele maksab haigekassa välja sajaprotsendilise haigushüvitise, kuid vahe 80- või 60protsendilise hüvitamise vahel maksab haigekassale kinni tööandja.

Seadusemuudatusega kaasas käiva seletuskirja kohaselt ei loeta Eurostati tööõnnetuste registreerimise ja uurimise metoodika (ESAW) ja ILO käsitluse järgi tööteel juhtunud õnnetust tööõnnetuseks, kuna tegemist ei ole tööandja vastutusega. See muudatus vabastab tööandja ja tööinspektori tööteel juhtunud õnnetuste uurimisest. Selline tööõnnetuse käsitlus on ka tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse eelnõus.

Uudsena käsitletakse tööõnnetusena ka neid juhtumeid, kus pealtnäha tühise vigastuse tagajärjel võib töötajal hiljem tekkida raske tervisekahjustus (nt nahavigastus, millega kaasneb kokkupuude võõra verega, samuti traumade pikaajalised tagajärjed). Seadusemuudatusse on sisse toodud ka tööõnnetuse liigitus raskusastmete järgi. Neist rasket ja surmaga lõppenud õnnetust peab lisaks tööandjale uurima ka tööinspektor.

Sotsiaalministeeriumi poolt valitsusele ja Riigikogule esitatud seadusemuudatuse vastuvõtmise korral arvatakse aga tööteel juhtunud õnnetused tööõnnetuste hulgast välja. Sellisel juhul on näiteks teel tööle toimunud kukkumine võrdne tavalise traumaga ning sellest ei tule teavitada tööinspektsiooni. Ka pääseb tööandja kohustusest õnnetuse põhjusi uurida ja haigekassale haigushüvitise vahe tagasimaksmisest. Nii peaksid tööandjad aastas kokku hoidma umbes 3,5 miljonit krooni. Töötajatele tähendab see aga vaid 80- või 60protsendist haigushüvitist.

Tööinspektsiooni peadirektori Priit Siitani sõnul pidi seni tööandja esitama tööinspektsioonile raporti tööteel juhtunud õnnetuse põhjuste ja süüdlaste kohta, kuid süüdlasi polnud võimalik vastutusele võtta. ?Et ligi 90 protsenti õnnetustest olid kukkumised, siis saaks haigekassa haigushüvitiseks makstud raha näiteks hooletutelt majaomanikelt tagasi nõuda, kuid ka see süsteem ei ole siiani tööle hakanud,? Seega viidi õnnetuste uurimist läbi vaid uurimise enda pärast. Ka leidsid tööandjad, et neil on väga raske hoida silma peal tööteel toimuval ning seda mingilgi määral mõjutada.

Priit Siitani sõnul pole praegu veel selge, millal Riigikogu seadusemuudatused vastu võtab, kuid on küllaltki tõenäoline, et seda tehakse veel selle aasta jooksul.

Tulevikus peaks aga tööteel juhtunud õnnetuste korral kompensatsiooni hakkama maksma kindlustus. Kaheteistkümnes Euroopa riigis tegeleb tööteel juhtunud õnnetuste korral kompensatsiooni maksmisega just kindlustus.