Kommertspangad riigi raha väljaviimise suhtes rahulikud

Seilenthal märkis võimaliku kindla omafinantseeringu kehtestamist kommenteerides, et Nordea on igal juhul tahtnud näha, et inimene suudab oma palgast raha säästa ning seetõttu ei ole nad laenuandmisel 1/3 omafinantseeringu nõudest allapoole tulnud, sest lisatagatised ei pruugi olla laenutaotleja endaga kuidagi seotud.

Ka Ühispangale ei ole mingi probleem asendada valitsuse väljaviidav raha välislaenudega, ütles panga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing.

Sampo Panka valitsuse raha väljaviimine ei puuduta, sest meil on riigi hoiustatut vähe, ütles Sampo Panga juhatuse esimees Härmo Värk.

?Aeg-ajalt on mõningaid deposiite tehtud, aga nende maht on olnud väike,? lausus Värk.

Värk märkis, et Sampo Pank on laenupoliitikas omafinantseeringus alati lähtunud heast tavast ning laenu ilma omapoolse panuseta ei ole klient saanud. Eesti Panga otsused ei too kaasa muudatusi Hansapanga laenutoodetes ega intressimäärades, kinnitas panga juhatuse aseesimees Erkki Raasuke.

Küll on aga Eesti Panga otsused turule selge signaal ning seda muret tuleb jagada, lausus Raasuke.

Raasuke kinnitas, et Hansapanka valitsuse raha väljaviimine otseselt oluliselt ei mõjuta. Pangal ei ole plaanis ka selle otsuse kompenseerimiseks välisraha kaasama hakata. See summa on vaid 30 miljonit eurot (469,4 miljonit krooni), mis on liiga väike emissiooni korraldamiseks, rääkis Raasuke. Ta lisas, et panga võlakirjade emiteerimise programm on avatud ning on võimalik, et selle raames laenatakse näiteks 10 miljonit eurot enam.

Raasukse ütlust mööda Eesti Panga meetmed laenukasvu ohjeldamiseks ei mõjuta agressiivset konkurentsi turul, sest valitsuse raha on põhiliselt vaid Hansapangas ja Ühispangas. ?Need meetmed ei vähenda agressiivset konkurentsi,? ütles Raasuke.