Lennundus pärast 11. septembrit 2001

Rahvusvaheline tsiviillennunduse organisatsioon (ICAO), Euroopa tsiviillennunduse konverents (ECAC), Euroopa Liit, USA lennuamet (FAA) ja alles loodud USA transpordi julgestuse amet (TSA) on peamised organisatsioonid, kes on pärast 11. septembrit 2001 võtnud vastu rida otsuseid maailma lennundusjulgestuse tugevdamiseks.

Peamised meetmed on meeskonnaruumi ukse sulgemine (jõustub USAs aprillis 2003 ja maailmas novembris 2003), ülemaailmne lennujaamade julgestusalase auditi käivitamine (Euroopas alustasime juba eelmisel aastal), kogu pagasi nii rahvusvahelistel kui kodumaistel lendudel 100 läbivalgustamine, mis Euroopas jõustub 01.01.2003, lennunduses tegutsevate (lendurite, mehhaanikute ja stjuuardesside) töötajate kontrolli tugevdamine. Lisaks otsused, mis on detailsed ja tehnilised.

Otsuste vastuvõtmist raskendavad mitmed asjaolud, nt lennukite ja nende osade tootjate, ametiühingute, erialaliitude ja riiklike regulaatorite erinevad huvid, FAA ja TSA (kes on tugeva avaliku arvamuse surve all) otsuste koordineerimatus Euroopa omadega (nt nõutakse USAsse lendavate reisijate ja meeskonnaliikmete nimekirjade eelnevat edastamist USA mitmetele ametkondadele).

Lahendamata probleem on uute meetmete rahastamine, muu hulgas kas riigid peavad rahaliselt toetama lennuvälju ja lennufirmasid ning kindlustuslepinguid garanteerima või mitte. Juba praeguseks on rikutud konkurentsi tasakaal Euroopa ja USA lennufirmade vahel, kuna USA on teinud suuri rahasüste oma lennufirmadesse.

Peamine peaks olema lennundusametnike mõttemaailma muutus, sest 11. septembrile eelnenud julgestusalased otsused ei arvestanud asjaoluga, et lennukit ennast kui sellist võib kasutada pommina. 2001. a lõpetasid lennufirmad rahvusvahelistel liinidel 12 mld USA dollarise kahjumiga, kodumaistel liinidel kaotati 18 mld, töötajate arv vähenes 200 000 võrra. See oli suurim kahjum lennufirmadele läbi ajaloo. 11. september mõjutas Swissairi ja Sabena pankrotti ning viis mitmed suured USA vedajad pankrotieelsesse olukorda.

Riiklike toetuste suurenemine, kütusehindade alanemine, kulude kokkuhoid ning reisijate meelsuse paranemine viivad lennunduse taas tõusuteele ning 2002. a prognoositakse reisijate arvu kasvuks 1. 2003. ja 2004. a. peaks kasv olema juba 5 aastas.

Lennufirmade raske majanduslik olukord ning uute julgestusalaste meetmete rakendamine pigem tõstavad kui alandavad piletite hindu. Samas on need tendentsid regiooniti väga erinevad, kuna mitmed riigid subsideerivad lennundusfirmasid ning garanteerivad kindlustuslepinguid.

Oluline on ka reisija jaoks tiheda liiklusega lennuväljade läbilaskevõime vähenemine, kuigi tulevikus püütakse vastukaaluks uute julgestusmeetmete evitamisele vähendada ajakadu muude protseduuride (piirivalve, toll, check-in) läbiviimisel.

Eesti lennunduse omapära on turu tagamaa väiksus ja marginaalne läbivate (transfeer) reisijate arv, mistõttu 11. septembri mõju on vähemärgatav. Nt jõudis Estonian Air eelmisel aastal esmakordselt kasumisse ning reisijate arv Eesti lennuväljadel kasvas 2001. a võrreldes 2000. a 5. Tallinna lennuväljal alustati kogu pagasi läbivalgustamist juba enne 11. septembrit, samas uute meetmete rakendamine ilmselt suurendab lennuväljatasusid.

Eesti lennunduse tulevikku mõjutab suuresti ECAA (European Common Aviation Agreement) lepingu allkirjastamine loodetavasti juba sellel aastal, mis avab järk-järgult Eesti lennundusturu ning võimaldab Eesti lennufirmadel vabamalt tegutseda Euroopa Liidu liikmesriikides.