Väikesed bensiinimüüjad suretatakse välja

Alp eurovaimustus bensiiniturul nõuab sadu miljoneid maksumaksja raha ? 1. jaanuarist 2003 peab bensiini jaemüüja aktsiakapital olema vähemalt 2 miljonit krooni; samast päevast on rahandusministeeriumi 18. juuni määrusega Eestis keelatud bensiini 95 müük. 1. jaanuarist 2004 ei tohi enam kaubelda ka bensiinidega 80 ja 92. Seega siis aastal 2004 peab euromärgistuseta odavad bensiinid turult kadunud olema ja algab bensiini 95 E totaalne võim. Kaovad paraku ka väikesed bensiini jaemüüjad.

Suured kütusefirmad alustasid juba ammu tõhusat lobby bensiini 95 vastu. Tanklaketid Eesti Statoil, Neste Eesti, Hydro Texaco ja Shell nõudsid mais oma ühises märgukirjas majandusministeeriumile, et bensiin 95 olgu aasta lõpuks kadunud ja seda asendagu 95E. Millest suurtegijate eriline vaen bensiin 95 vastu?

Põhjusi võib olla mitu, kuid neist kaks on päevselged. 95 maksab 95E-st keskeltläbi 60 senti vähem. Siililegi selge, et seepärast meeldib 95E bensiinimüüjale rohkem. Teiseks tähendab 95st lahtisaamine sortimendi ahenemist, seega siis töö lihtsustumist ja bensiinijaama kütusetankide otstarbekamat kasutamist, see on aga kokkuhoid.

Meist palju rikkamates Euroopa riikides müüakse tänaseni ka odavamaid bensiine, mis ei vasta euronõuetele. Näiteks Hispaanias, Portugalis ja Kreekas. Nemad on kõik ELi liikmed ja saavad vähem kindlustatud inimeste tarbeks müügil hoida ka odavamaid kütuseid, kuid vaene Eesti, kes alles koputab arglikult eurouksele, tahab juba enne nõutud aega rikaste ja ilusate peeneid kombeid külge võtta.

Majandusministeerium andis armu 1. jaanuarini 2004 bensiinidele 80 ja 92, sest Eesti on kümneid tuhandeid väga vanu autosid, mille jaoks on 95E liiga kõrge oktaanarvuga kütus.

Tegelikult on asi selles, et bensiini kogukäibest langeb 80 ja 92 arvele mahuliselt vaid 7% (rahaliselt oluliselt vähem), peale selle ei kauple suured tanklaketid nimetatud kaubaga. See tähendab, et lahjade kütuste asjus pole nad lobby teinud ja seepärast julges majandusministeerium kahele bensiinimargile aastase armuaja kinkida.

1. jaanuar 2003 sulgeb kümneid ja kümneid Eesti maapiirkondade väiketanklaid, sest sellest kuupäevast peab igal kütuse jaemüüjal olema aktsiakapitali suurus minimaalselt 2 miljonit krooni.

Väikestele üksiküritajatele käib see nõue lihtsalt üle jõu. Ühest küljest tekib Eestimaale töötuid juurde ja teisalt läheb keskustest kaugete külade inimestele bensiin oluliselt kallimaks. Ääremaade vastu ei tunne mingit huvi suured tanklaketid ? käive on tühine. Tänu sellele saavadki niisugustes nurgatagustes kohalikud ettevõtlikud mehed endale kütusemüügiga leiba teenida. Just niisugustes tanklates müüakse põhiliselt bensiini 80 ja 92, sest seal on kõige rohkem eriti vanu autosid.

Kui kohalik tankla aktsiakapitali vähesuse tõttu uksed suleb, tuleb kaugelt linnas kallima kütuse järel käima hakata. Ja käimine ise maksab ka midagi.

Ja kujutage ette ? majandusministeeriumis on aru saadud, et asi on tõesti paha. Praegu töös oleva uue vedelkütuse seaduse eelnõusse on minimaalse aktsiakapitali suurust vähendatud tervelt 1,5 miljoni krooni võrra. Ääremaade tanklaomanikud võiksid justkui kergemalt hingata, aga võta näpust, sest uus seadus hakkab tööle alles tuleval suvel, siis, kui hulk väiketanklaid on juba looja karja läinud.

Autor: Ly Vilo