Raamatupidaja elu ei pea olema lihtne?

Raamatupidajate elu ei pea olema lihtne ? sellise järelduse saab teha viimase aja mitmest seadusemuudatusest.

Vaadakem näiteks uut maksukorralduse seadust (jõustus 01.07.). Selle § 87 lg 1 ütleb järgmist: ?... deklaratsioonile kirjutab alla maksukohustuslane või tema seaduslik esindaja...?. Lg 2 järgi võib ?volitatud esindaja deklaratsioonile alla kirjutada tolliseadustikus sätestatud juhtudel, samuti juhul, kui isik ei ole võimeline haiguse tõttu deklaratsioonile alla kirjutama... maksuamet võib nõuda volitatud esindajalt selle tõendamist, et maksukohustuslane ei saa eelnimetatud põhjustel oma kohustusi täita...

Praktikas tähendab see seda, et maksuamet nõuab deklaratsioonile firma B-kaardil oleva isiku allkirja. Seni firma seadusliku esindaja antud volitused näiteks pearaamatupidajale või raamatupidamisfirma esindajale muutusid üleöö kehtetuks. Nüüd tuleb iga kuu paluda firma tippjuhte, et nad annaks deklaratsioonile originaalallkirja. Teenuse mugavus kliendile seisnes muu hulgas ka selles, et teda ei pea iga kuu jooksutama. Näiteks firma juht on välisriigist.

Kas seadusandjad tõesti arvavad, et firma juht hakkab allkirja andes rohkem firma maksuasjade eest vastutama, kui ta seda seni tegi? Nii äriseadustiku § 183 (osaühingu kohta) kui raamatupidamisseaduse § 6 sätestavad, et juhatus vastutab oma firmas raamatupidamise korraldamise ja selle õiguse eest. Meetodid selleks on juhatuse valida. Igasugustes tehingutes on õigus volitada teist inimest seda enda eest tegema. Miks see maksudeklaratsioon nüüd nii tähtis dokument on, et seda ei või allkirjastada volitatud isik? Võib-olla näha seaduses hoopis ette, et firma juht peab ise raamatupidamist ka tegema, muidu üldse firmat asutada ei saagi... Kas selle tõttu, et mõned raamatupidajad on omastanud firmade raha, on vaja kõikide oma tööd ausalt tegevate raamatupidajate elu keerulisemaks teha?