Ületamatu filmihelilooja

Hollywoodi filmides esineb kahte liiki muusikat: piinlik ja mittepiinlik. Bryan Adamsi ja Hans Zimmeri poolt hetkel kinos jooksvale joonisfilmile ?Spirit: metsik ja vaba? loodud muusika ei ole piinlik, kui piiritleda see mõiste paatosliku ja häirivalt ?suureks orkestreeritud? muusikaga.

Üks halvimaid näiteid pärineb efektsest linateosest ?Perfect Storm?, kus kogu filmi jälgimine läks piinlikkust tekitava heliriba nahka, mille tegelik eesmärk oli ilmselt vaataja härdameelsusest lõhki kiskumine.

?Spiriti? muusika koosneb küll põhimõtteliselt kahest osast: orkestripaladest ja Bryan Adamsi lauldud lugudest, kuid kogumulje on terviklik. Seda eelkõige tänu sellele, et paljud Adamsi lood on kirjutatud kahasse sümfooniliste palade looja Hans Zimmeriga.

Muidu kõlab Bryan Adams nagu Bryan Adams ikka. Kõikidel lugudel on väga äratuntavalt tema harmooniad ja tema energia. Ballaadid kõlavad hitina ka hitiks saamata. Põhimõtteliselt ei jää need alla Adamsi endistele filmimuusika tippsaavutustele: ?(Everything I Do) I Do It For You? ja ?Have You Ever Really Loved A Woman?. Bryan Adamsi muusika on kindel kaubamärk, mille kvaliteet ei saa langeda. See võib küll moest ära minna, aga ikka jätkab Adams peenmehaaniku täpsusega samadest duuridest uute lugude väljakalkuleerimist.

Selle plaadi soetamise eelduseks pole sinasõprus filmiga. Ma ei ole seda näinud ning ei kavatsegi vaatama minna, olles siiamaani pettunud selles, kui lamedaks ja üheplaaniliseks oli Hollywood haamerdanud ?Tiigrifilmi? (karupoeg Puhh ja seltskond). Aga plaat on aus: kõik see, mis Bryan Adamsi juures rahvale meeldib, on siin olemas. Rohkemgi veel ? nagu ütlesin, ei ole ?Spiriti? orkestreeritud muusika piinlik. Ikkagi Lõvikuninga muusika eest Oscari võitnud mees see Hans Zimmer.

Autor: Mart Normet