Seaduseelnõu alused vajavad muutmist

Tuleb tunnistada, et tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse arutelu esialgu välja pakutud kontseptsiooni alusel on jõudnud ummikusse. Rahandusministeeriumi poolt aastaid tagasi välja pakutud idee korraldada vastavat kindlustust kohustusliku kindlustusena on teoreetiliselt võimalik, aga praktiliselt Eestis täna võimatu.

Riigivõimu huvitab vastava kindlustusliigi loomine. Täna kehtiv kord (õigus nõuda hüvist tööandjalt) ei ole ühele Euroopa kultuurriigile kohane ja põhineb NSVLi-aegsel tõdemusel, et kõik ongi riigi oma. Riskid ühiskonnas vajavad maandamist ja kõige õigem on seda teha kindlustuse kaudu. Seega peaks tööandja püha kohustus, luua ohutud töötingimused, leidma väljenduse töötajate kindlustamises tööõnnetuste ja kutsehaiguste juhuks. Täna on riik ka tagajaks, sest ettevõtte lõpetamise puhul makstakse riigieelarvest välja kõik tööandja vastu olnud ja tulevad nõuded. Lihtsas keeles ? täieline desovetiseerimata banaanivabariik. Töötajate arusaamad langevad laias laastus riigivõimu omadega kokku. Neid huvitab, et vastav kindlustusliik oleks olemas. Nad ei soovi, et võimalikud maksed muutuksid tööandjatele niivõrd koormavaks, et ettevõtlus hääbuks ja töökohad kaoksid.

Tööandjad saavad mõistlikul moel aru selle kindlustusliigi vajalikkusest, kuid on põhjendatult häiritud neile koormisena langeva maksekohustuse suurusest. Nad kardavad, et tehtavad maksed ei kindlusta mitte ainult nende töötajaid, vaid täidavad liigselt kindlustusseltside kukruid. Seltsid on omakorda mures, et tariifid tulevad liiga madalad ja ei kata võimalikke kulusid.

Kokkuvõtvalt taandub kõik ühele küsimusele. Teoreetiliselt ei peaks tööandja koormus suurenema, sest tänane kahju hüvitamisel põhinev skeem saab asendatud töötajate eelneval kindlustamisel põhinevaga. Tegelikult nii aga ei ole, sest nõude õigus saab asendatud kindlustuspõhise õigusega, ja kuivõrd seoses sellega suureneb registreeritud tööõnnetuste ning kutsehaiguste arv, on teadmata. Ennustamisel põhineva numbri üle ei ole ka mõtet vaielda. Siit ettepanek luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus avalik-õiguslikuna, mida juhiksid käsikäes riik, tööandjad ja töövõtjad. Sellise koosluse poolt kehtestatavad tariifid ei saaks olla põhjendamatult kõrged ja ettevõtlust pärssivad. Küll aga toimetulevad ja paindlikud. See struktuur võiks võtta üle ka täna riigieelarvest makstavate hüviste administreerimise ja miks ka mitte need kohustused, mis riigiettevõtete erastamisel läksid üle uutele omanikele. Kulutuste mõningase määramatuse tõttu peaks riik olema selle kindlustuse tagajaks. Nii saaks kõik ülalmainitud kartused maandatud.

Lõpetuseks repliik EVEA liikmetele. Väikeettevõtluse tulise pooldajana olen veendunud, et tänane riiklik toetus teie ettevõtmistele peaks olema suurem. Selleks peab kasutama kõiki erinevaid mooduseid, aga mitte erinevustega töötajate kindlustamise astmes. Õigustatud on need tagatised, mis on ühesugused nii suures kui väikeses ettevõttes töötavale inimesele.