Seaduseelnõu alused vajavad muutmist

Kokkuvõtvalt taandub kõik ühele küsimusele. Teoreetiliselt ei peaks tööandja koormus suurenema, sest tänane kahju hüvitamisel põhinev skeem saab asendatud töötajate eelneval kindlustamisel põhinevaga. Tegelikult nii aga ei ole, sest nõude õigus saab asendatud kindlustuspõhise õigusega, ja kuivõrd seoses sellega suureneb registreeritud tööõnnetuste ning kutsehaiguste arv, on teadmata. Ennustamisel põhineva numbri üle ei ole ka mõtet vaielda. Siit ettepanek luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus avalik-õiguslikuna, mida juhiksid käsikäes riik, tööandjad ja töövõtjad. Sellise koosluse poolt kehtestatavad tariifid ei saaks olla põhjendamatult kõrged ja ettevõtlust pärssivad. Küll aga toimetulevad ja paindlikud. See struktuur võiks võtta üle ka täna riigieelarvest makstavate hüviste administreerimise ja miks ka mitte need kohustused, mis riigiettevõtete erastamisel läksid üle uutele omanikele. Kulutuste mõningase määramatuse tõttu peaks riik olema selle kindlustuse tagajaks. Nii saaks kõik ülalmainitud kartused maandatud.

Lõpetuseks repliik EVEA liikmetele. Väikeettevõtluse tulise pooldajana olen veendunud, et tänane riiklik toetus teie ettevõtmistele peaks olema suurem. Selleks peab kasutama kõiki erinevaid mooduseid, aga mitte erinevustega töötajate kindlustamise astmes. Õigustatud on need tagatised, mis on ühesugused nii suures kui väikeses ettevõttes töötavale inimesele.