Meediareklaamiturg kasvab aasta lõpuks kuni kaheksa protsenti

Tänase olukorra hindamiseks on mõtet teha kiirpilk tagasi 2001. aastale. Eelmine aasta algas lennukalt. Olgugi et võrdlusaasta 2000 oli üks suurima reklaamikäibega aastatest, olid kasvutempod aasta algul tugevad ? I kvartal näitas 16 kasvu.

Ajalehed haarasid poole Eesti meediapirukast (50 I poolaastal, 48 aastaga kokku), ning saanud julgust aasta alguse kasvust, korrigeerisid oma reklaampindade hindu ülespoole. Paraku hakkas meediaturu hoog iga kvartaliga raugema.

Neljas kvartal andis aastale küll tavapärasest madalama panuse (kasv vaid 5), kuid aasta lõppes siiski meediaturu 11 kasvuga. Seda aitasid tagada nii uued reklaamijad (nt jaekaubanduse ja panganduse vallas) kui ka senised tipp-panustajad (mainigem siinkohal vaid EMT re-branding?ut).

Septembris ja IV kvartalis tõenäoliselt meediareklaami maht ei lange. Eesti meediaturul on põhjust tänada valimisi, mis annavad arvestatava lisapanuse.

Finantsteenuste sektori taset peaks toetama kohustusliku pensionikindlustuse reklaam oktoobris. Nimetatud panus tähendab ligi 30 miljoni kroonist lisaraha meediaturule. Eeldusel, et teised sektorid säilitavad oma eelmise aasta taseme, võib arvata, et aasta lõpus saame siiski rääkida meediareklaamituru 4?8protsendilisest kasvutempost.

Toomas Leito

meediaanalüütik

Selle aasta esimesed kaheksa kuud on ajalehtedele olnud reklaami vallas üsna troostitud. Reklaamimaht on olnud mullusega võrreldes 12 miinuses, käive väiksem ? 6. Rahalise kaotuse kõrval on lehed käest ära andnud ka osa turust, seda eelkõige välireklaamile ja televisioonile. Põhjustena tooksin järgmist. 11. septembrile järgnenud maailmamajanduse surutis sundis rahvusvahelisi korporatsioone kokku tõmbama oma reklaamieelarveid, seda ka Eestis. Annulleeriti isegi varem kavandatud kampaaniaid. Teiseks hakkasid lehed liiga järsult ja põhjendamatult reklaamihinda tõstma. Langevale turule oli see nagu punane rätik. Kolmandaks näib, et ajalehtede osa reklaamikanalina on Põhjamaade malli kohaselt põhjendamatult kõrge olnud. Uuemad ja agressiivsemad kanalid nõuavad suuremat osa pirukast. Reklaamiandjad vaatavad mõnuga konkurentsi pealt ja teevad varasemast teisi valikuid. Prognoosin, et aasta lõpp tuleb edukam. Võrdlusalus on soodsam, sest mullu vajus neljandas kvartalis reklaamiturg ära. Mitmed kampaaniad (valimised ja pensionifondidega ühinemine) annavad lisatulu. Majanduse areng on reibas. Mitmed sektorid (nt automüük ja ehitus) elavad lausa buumi üle. Küllap jagub siis rohkem kroone ka reklaamile trükimeedias.

Toomas Vara

TV3 juhatuse esimees

Kõigepealt tahan märkida, et kõigisse Emori poolt avaldatavatesse numbritesse ? nii kasvuprotsentidesse, osakaaludesse kui ka rahasummadesse ? tuleb suhtuda teatava reservatsiooniga, sest need on tuletatud, kasutades kaudseid teid. Samas ei taha ma aga kuidagi Emorit süüdistada. Meie meediaturg juba on kord selline, et praktiliselt kõik reklaamikulude ja ­tuludega seonduv on ülimalt salastatud informatsioon. Aasta 2002 suhtes võib kindlasti Emoriga nõustuda, et televisioon on selle aasta esimese kaheksa kuu suurim võitja. Seda nii absoluutarvudes kui ka võrreldes tele osakaalu konkureerivate meediatega. Keerulisem on nende muutuste tagamaid lahti seletada. Kõige tähtsam põhjus on kohalike reklaamiandjate senisest suurem huvi tele vastu. Oma osa on siin kindlasti ka trükimeedia (tele suurim konkurent) hinnatõusul, kuid üha enam võib märgata, kuidas mõne reklaamija aktiviseerumine teles sunnib ka teisi samal alal tegutsejaid televisiooni rohkem panustama. Ja kuna selline trend on viimase paari aasta jooksul olnud pidev, siis julgen arvata, et keegi katsetanutest pole tele võimalustes pettunud. Mis lubab optimismiga vaadata ka tulevikku.

Marek Reinaas

Eesti Reklaamiagentuuride Liidu president, reklaamiagentuuri Zavod/BBDO juht

Meediakulutuste kasv näitab seda, et Eestis läheb äri hästi ning turundusvaldkond on meie ettevõtetes omandamas üha suuremat tähtsust. Olen kindel, et kui EMOR uuriks erinevate alternatiivsete turunduskommunikatsioonivahendite arengut (nt müügiedendus, otseturundus, internetipõhised turunduslahendused, üritusturundus), siis investeeringud nendes valdkondades on suurenenud veelgi enam kui meediapõhine reklaam. Paljud Eesti firmad on muutumas oma olemuselt tootmisettevõtetest turundusettevõteteks. Samas ei tohi unustada, et meedia on vaid vahend sõnumi edastamiseks. Ma arvan, et väga tormiline areng toimub ka turunduse strateegilises planeerimises ning sõnumite ja loominguliste lahenduste väljatöötamises. Reklaamiagentuurid on oma teenuse kvaliteedilt jõudmas uuele tasemele, mida ei ole võimalik häbeneda ka võrdluses muu maailmaga. Seepärast julgen Esta Kaalule vastu vaielda ? kui vaadata turundusäri kui tervikut, siis meediavaldkond on kõige rahulikum ja stabiilsem; tõeliselt kiire areng toimub praegusel hetkel reklaamiagentuuride töö kvaliteedis.

Autor: Esta Kaal