Maailma majanduses ei paista päästvat valguskiirt

Nii võiks lühidalt kokku võtta praeguse maailma majanduse olukorra, kus ebakindlus ja pinged vaikselt, aga kindlalt kasvavad. USA firmade nõrgad tulemusaruanded on jätkanud aktsiate langetamist sel nädalal, nii et Ameerika ja Euroopa börside indeksid kukkusid viimase viie-kuue aasta madalaimale tasemele.

Soome professor Raimo Väyrynen näeb Taloussanomates võimalust, et maailma majanduskasv võib jääda madalaks ehk 1,5?2% tasemele koguni järgmiseks 10?15 aastaks, nagu see juhtus ka pärast 1974. aasta naftakriisi.

Edasine areng sõltub palju USAst. Professor juhib tähelepanu sellele, et president Bushi valitsemise ajal on positiivne eelarve tänavu läinud juba 160 miljardi dollariga defitsiiti, mille põhjuseks on majanduskasvu peatumine, maksude alandamine ja kulukas terrorismivastane sõda. Eelarvepuudujäägi suurenemises näeb ohtu samuti USA keskpanga juht Alan Greenspan, kes USA Kongressi eelarvekomitees kõneldes ütles, et pikemas perspektiivis hakkab see kergitama intresse ning kahandama investeeringuid ja tootlikkuse kasvu.

USA majanduskasvu edasisele aeglustumisele viitab äsja avaldatud konjunktuuriindeks, mis augustis alanes kolmandat kuud järjest. See indeks prognoosib Ameerika järgmise 3?6 kuu majandusväljavaateid. Analüütikute sõnul viitab majanduskasvu aeglustumisele ka see, et firmadel puudub investeerimise ning tööjõu palkamise soov.

Midagi head ei näe lähitulevikus Euroopa Keskpank. Panga presidendi Wim Duisenbergi sõnul on aktsiate järsk langus tekitanud tarbijate ja investorite üleilmse usalduskriisi. Seetõttu prognoosib keskpank eurotsooni majandustõusu edasilükkumist tulevasse aastasse.

Värske statistika näitas, et juulis kahanes ELi kahe suurema majanduse, Saksamaa ja Prantsusmaa kogutoodang vastavalt 1,1 ja 1% ning kogu eurotsoonis 0,9%. Ökonomistide sõnul on näitab see, et pärast esimese poolaasta toibumist langeb ELi tööstus kolmandas kvartalis tõenäoliselt jälle seisakusse. Ei ole ühtki sektorit, mis võiks majanduse tõusule viia. Kui 90. aastatel oli selleks IT- ja telekomisektor, siis praegu on nii seadmetarnijad kui ka operaatorfirmad seoses kolmanda põlvkonna tehnoloogiale üleminekuga kaelani võlgades ning võitlevad ellujäämise eest.

Enamik panku ja uurimiskeskusi on langetanud Saksamaa selle aasta majanduskasvu prognoosi 0,4?0,5% tasemele, Prantsuse pank Societe Generale näeb juba Saksa lähenevat kriisi.

Midagi julgustavat ei toonud ka Saksamaa valimised: nõrgal koalitsioonil on raske midagi otsustavat majanduse tervendamiseks ette võtta, pealegi ei ole nad esitanud konkreetset programmi olukorrast väljatulekuks.

Aasia tähtis majandusmootor Jaapan tammub endiselt paigal ega suuda välja tulla juba kümme aastat kestnud seisakust. Osa ökonomiste arvab, et praeguses maailma majanduse olukorras ei ole välistatud, et nii USA kui ka suur osa Euroopast võivad nakatuda Jaapani haigusesse deflatsiooni, st jääda langevate hindade, intresside, nõudluse ja tootmise lõksu. Kui aga ei lähe hästi suurtel majandusriikidel, siis ei saa minna hästi ka väiksematel, sest kahaneb nende ekspordi nõudlus. Seda on omal nahal juba tundnud meie naaberriigid Põhjamaad.

Seni suurim küsimärk on aga USA Iraagi-vastane sõda, mille tõenäosus on jälle kasvanud. Selle kohta esitatakse väga erinevaid arengustsenaariume. Tuntud majandusteadlane Paul Krugman hoiatab, et 1970. aastatest alates on igale naftakriisile järgnenud majandusseisak. Osa eksperte ennustab, et seekordne sõda kergitaks naftabarreli hinna 50?60 dollarile.

Saudi Araabia tuntud eksnaftaminister Ahmed Zaki Yamani väidab, et kui Hussein peaks vastama USA rünnakule näiteks löögi andmisega Kuveidile ja Saudi Araabiale, võib barrelihind tõusta ka 100 dollarini. Kõige hullemaks variandiks peetakse võimalust, et konflikt jääb venima. Sellisel juhul võib kriis levida teistesse Lähis-Ida riikidesse. Samuti läheks see USA-le väga kulukaks, Wall Street Journal hinnangul 100?200 miljardit dollarit.