Parima teenusepakkuja selgitavad etapid

Et leida parim teenusepakkuja, tasub ekspedeerija otsimine etappidena läbi viia.

Valik koosneb neljast etapist:

1. Ekspedeerimistellimuse kindlaksmääramine seisneb vastuse leidmises küsimusele: mida me ekspedeerijalt üldse soovime? Ekspedeerimistellimus tuleneb eksportööri rahvusvahelises müügilepingus sätestatud kohustusest kaupade tarne osas vastavalt tarnetingimusele ja tarnetähtajale. Tarnetingimused on tavaliselt kindlaks määratud tarneklausliga ja need sätestavad, millised kauba tarnega seotud kulud kannab müüja, millised ostja; kuidas toimub vastutuse üleminek müüjalt ostjale kauba kahjustumise või kadumise puhul; kes vastutab veo- ja kaubakindluslepingu sõlmimise ning tolli ja dokumentidega seotud formaalsuste eest; kuidas peab ostja kauba eest tasuma jne.

Müügilepingu tarneklausli järgi peab eksportööril selge olema, millised on tema kohustused ja vastutuse ulatus kaupade tarne osas. Eelduseks on põhjalik kursisolek tarneklauslitega, seda loomulikult juba müügilepingu sõlmimise ajaks.

Näiteks müügilepingus kokkulepitud tarneklausel CIP Hamburg tähendab, et eksportöör/kauba müüja peab sõlmima omal kulul veolepingu kauba veoks Hamburgi ja katma mahalaadimise kulud Hamburgis ning kindlustama kauba transpordi. Eksportööri risk kauba kadumise/kahjustumise puhul läheb üle ostjale kauba vedajale veoks üleandmise momendil.

Eksportöör peab korraldama kõik ekspordiformaalsused ja katma nendega seotud kulud ning endale selgeks tegema, milliseid müügilepingu tarnetingimuse järgi talle langevaid tarnekohustusi soovib või on võimeline täitma eksportöör ja millised tellib ta ekspedeerijalt, näiteks kes teeb kauba eksportdeklareerimise, kaubakindlustuse, vormistab päritolusertifikaadi jne. Ekspedeerimistellimuse formuleerimisel tuleb arvestada ka müügilepingus kokkulepitud maksevormi. Nii peab näiteks akreditiivtehingu korral potentsiaalne ekspedeerija kindlasti omama akreditiivmaksevormi kasutamise kogemust.

2. Kutse pakkumise tegemiseks. Kui firmal on selge, millist teenust oodatakse, palutakse ekspedeerijatel pakkumine teha.

3. Potentsiaalsete koostööpartnerite selekteerimine. Seisneb ekspedeerijate leidmises, kellele kutse pakkumise tegemiseks saata.

4. Ekspedeerija lõppvalik. Ekspedeerija valimisel tasub tähelepanu pöörata sellele, mis jääb pakutava hinna sisse. Klienti ei saa rahuldada pakkumine stiilis: kauba ekspedeerimine punktist A punkti B läheb teile maksma X krooni, kus on kommentaarideta välja pakutud ekspedeerimisteenuse maksumus, selgitamata, mis selle alla kuulub. Näiteks saab eksportöör ekspedeerijalt soodsa, kuid kommenteerimata hinnapakkumise ja tellib sellelt firmalt teenuse. Pärast tellimuse täitmist saab eksportöör arve märksa suuremale summale kui pakkumises. Selgub, et teenusepakkuja pidas pakkumise esitamisel silmas vaid kauba transpordi maksumust. Ekspedeerimisteenuse hinna sisse polnud aga arvestatud kauba deklareerimist, ladustamist ega terminalikulusid.

Teine sageli esinev näide on, et eksportöör soovib tarnida ohtlikku veost, ekspedeerija aga esitab hinnapakkumise tavalisele kaubale. Ohtlike veoste ekspedeerimine tuleb tavalistest märksa kulukam, kuna tuleb kasutusele võtta täiendavaid ettevaatusabinõusid.

Sageli saadab eksportöör konkreetse pakkumise asemel viimase teenuste hinnakirja. Seal on toodud marsruudil tehtava veoteenuse maksumus sõltuvalt veose kaalust. Eksportöör peab arvestama, et kui veose erikaal on väike (väike kaal ja suur maht) või kui tegemist on mitteladustatava veosega, arvestatakse veose hind mahu alusel. Seetõttu peaks eksportöör alati nõudma konkreetset hinnapakkumist konkreetse veose kohta, mitte rahulduma vaid hinnakirjaga. Ekspedeerimisteenuse hinna sisse kuuluvad ka riskid, mida ekspedeerija kliendi kasuks kindlustab, ekspedeerija, vedaja jne vastutuse kindlustus.

Allikas: A-Tolliagentuur.